esmaspäev, 29. november 2010

Kadri laupäeval Katrini ja külalastega katri jooksmas.

Kui Mardilaupäeval käisid Kure Robi ja Jõeääre Roland vaid kahekesi mööda Kuremäe majasid marti jooksmas, siis Kadripäeva eel tekkis Jõeääre talu perenaisel Katrinil mõte, kaasata sellesse eesti rahvakombeid aushoidvasse tegevusse ka teisi Patika küla lapsi. Nii ta kutsuski sobivas eas külalapsi enne kadripäeva enda juurde, et nendega Kadripäevast rääkida ja neile vastavat kombestikku tutvustada. Lisaks Robile ja Rolandile osalesid selles veel ka  Berit, Raveli, Rasmus, Valeri ja Robi väikevend Alfred ning Rolandi väikevend Markus. Et ka minul õnnestus seal osaleda, siis kinnitan, et ettevalmistus oli väga sisukas ja lapsed nautisid ühist koostegemist.
Eriti oli seda tunda siis, kui Kadrilaupäeval katri jooksmas käidi. Kui laulud selged ja mõistatused teada, siis oli ka julgem erinevate majade uste taga tuppa laskmist nõuda. Pererahval lasti näidata, kas nad ka lugeda oskavad ja mõistatusi lahendada mõistavad. Tantsiti, lauldi üheskoos ning sooviti pererahvale vilja- ja karjaõnne.
Patika külas on lahked inimesed, kes kostitasid kadrisante väga rohkeste.
Aitäh neile selle eest ning suur tänu Katrinile, kes võttis vaevaks lastega tegeleda.
Huviga järgmisi ettevõtmisi ootama jäädes, Margus Vain

reede, 12. november 2010

Oh ajad, oh kombed.

Mind ajendas kirjutama üks paari päeva tagune sõit koolibussiga. Patikalt Jürisse.
Ja ma ei taha rääkida sellest, et kruusateed on aukus ja buss hüppas nendes aukudes päris korralikult. Mind tegi hoopis kurvaks see, et tänapäeva noored kas ei tea või ei taha teada elementaarsetest viisakusreeglitest. Millega muidu siis selgitada seda, et suured ja tugevad poisid trügivad bussiuksest enne endast nooremaid tüdrukuid sisse, et siis matslikult tüdrukute eest istekoht ära napsata. Tundub, et see ei olnud esimene erandlik kord ja tundub, et tüdrukud on sellise kohtlemisega vaikides harjunud. Samasugune käitumine jätkub ka kooli ukselt sisenedes, kus tüdrukuid ees lubada pole eriti populaarne. Kas see on tõesti moodne tõlgendus võrdõiguslikkusest? Loodan, et asi pol siiski nii hull ja operatiivselt sekkudes on võimalik praegustest noortest meestest kasvatada viisakaid härrasmehi, mitte mehi, kes tunnevad ebamugavust olukorras, kui peavad naisterahvaid enda ees uksest siise ja välja laskma või naisterahvale riideid selga aitama. Mina siiski loodan veel.

pühapäev, 31. oktoober 2010

Järgmise aasta naistepäeval ei tohiks ükski Patika naine jääda lilleõieta

Eile said tublide Patika küla naiste abiga mulda viimased Rae vallavalitsuse ja Rimi poolt Patika külale kingitud tulbisibulad.


Patika viadukti juuurde üle 500 tulbisibula istutamisel olid suure vaeva nägijaiks Kaidi Kuusk, Kristine Baumer ja Anneli Vain. Loodetavsti on järgmisel kevadel Patika külasse ja siit läbisõitjaid tervitamas värviline lillemeri.



Kaidi, Kristine ja Anneli tulbisibulaid mahatippimas.

Tulbisibulaid istutati muudesse avalikke kohtadesse meie külas ka mõni aeg tagasi. Aedlinna tee äärse teadetetahvli juurde rajasid lillepeenra Velor Viitak abikaasaga ja Marika Külmallik abikaasaga.
Paislehe tee tulevase lastemänguväljaku krundi juurde panid tulbisibulad kasvama Rait Ustav, Aldo Urm ja Margus Vain.
100 tulbisibulat jäävad talveks pottidesse kevadet ootama, et peale seda, kui bussipeatuse ümbrus saab korrastatud, pakkuda silmailu seal bussi ootavatele inimestele.
Aitäh tulbisibulate kinkijatele ja kõigile, kes pakkusid välja erinevaid istutuskohti ja aitasid tulbisibulaid ka reaalselt mulda panna.

kolmapäev, 6. oktoober 2010

Reelika nimeline Patika Rattamatk

Patika küla elanike tervisespordi vaimustus sai oktoobri esimesel laupäeval taaskord kinnitust, kui udusest hommikust hoolimata kogunes paar tosinat suurt ja väikest ratturit Patikalt ja Paldiskist Kure talu kopli veerele, et sealt alustada ühiselt rattamatka, mille käigus läbiti enam kui 28 kilomeetrit Patika, Suuresta, Veskitaguse, Limu, Pajupea, Vaskjala, Karla, Aaviku ja Kautjala küla ja Jüri alevikku läbivaid teid.

Alguses oli kaunis jahe ja väiksemad ratturid ei saanud vedama, aga veidi enne esimest puhkepausi Veskitaguse külas, kui matka kõige noorema ratturi, samal päeval oma 5-ndat sünnipäeva tähistanud Reelika vanemad keelitasid tüdrukut sõitu katkestama ja lühimat teed kaudu koju sõitma, teatas sünnipäevalaps südikalt "mina sõidan nii kaua, kui ma jaksan". Olgu öeldud, et ta jaksas sõita selle teekonna täielikult läbi. Kiitus talle ja tubilisid sportlikke saavutusi edaspidiseks.


Marion-Kristiin ja Kadri Arunurm esimeses vahefinisis - Veskitagusel

Nagu juba eelpool öeldud tegime oma esimese puhkepausi Veskitaguse külas, Pirita jõe ja Jägala -Pirita kanali liitumiskohas. Ootasime järgi mahajääjaid ja tõmbasime natukene hinge, enne kui asusime teele Limu küla suunas. Veskitaguse küla südames, Sepa talu juures tuli ka päike pilve tagant välja ja udu hakkas hajuma. Väga paljudele matkalistele oli see jõetagune kant oma väikeste metsatalude ja uute suurte villadega uueks avastuseks. Vaikset Veskitaguse teed mööda jõudsime Kesa taluni, kus lahke koer meid peale esmast uudistamist ilusti läbi laskis. Väike spurt veel ja olimegi Karjavere tamme juures, kuhu alles hiljuti Rae vallavalitsuse ametnikud talgukorras laudtee olid rajanud.


Reisiseltskond Karjavere tamme juures puhkehetkel.

Kuulasime autoga meile Karjaverre vastu jõudnud Jansa juttu, tegime pilti ja mõõtsime tamme ümbermõõtu ning jätkasime oma sõitu üle Kolme küla välja Pajupea suunas. Mööda Aruküla tee kergliiklusteed Jüri suunas liikudes kohtasime mitmeid tuttavaid rullitajaid ja kui olime ületanud Vaskjala silla, hakkas Jüri kiriku torn paistma. Tekkis mõte, külastada reisiseltskonnaga kiriku torni. Tänu lahkele kirikumehele Vello Suitsule(kes juhuslikult oli seal toimetamas), see ka õnnestus. Selge ja päiksepaistelise ilmaga olid Jüri ümbruse külad ja nende hoonestus ilusti nähtavad. Demostreerisin reisiseltskonnale kirikutorni akustikat ja näitasin oreli varjatud poolt, ning sõit läks jälle edasi. Läbi krikumõisa pargi, Kasemäe tee ja Laste tänava Aaviku suunas. Kunagise Kruusiaugu kõrtsu juurest keerasime vaiksema tee peale, et külastada meie reisi viimast vaatamisväärsust - Kautjala mõisa. Kautjala mõis on kahjuks väga kurva olemisega. Puud kasvavad otse vastu hoone seina ja lagundavad selliselt kunagise küla südame maiset kesta. Kui hoone omanik lähiajal hoone kaitseks midagi ette ei võta, võib hoone katus sisse kukkuda, sest märkasime mitmes kohas läbijooksu jälgi.

Lahkusime mõisast vastakate tunnetega, et läbida reisi viimane etapp, nüüd taas Patika küla põldude vahel.
Reisi lõpetasime taas Kure talu koplis, kus ühise pika laua taga sõime Kure talu perenaise Anneli keedetud suppi ja hammustasime pale tema küpsetatud kodust rukkileiba. Jagasime reisimuljeid ja mõtlsime, millise tervisespordi ürituse võiksime järgmiseks korraldada ja millisel marsruudil. Sihtkohaks valisime Mudajärve ja Seli karjäärid ning sinna läheme ilmselt jalgsi. Täpsem marsruut ja matka toimumise aeg selgub lähiajal ja saab ka siin maha hõigatud.

Suur tänu kõigile osalejatele meeldiva sportliku laupäeva eest ja Loojale, kes meile selleks päevaks ilusa ilma kinkis.

pühapäev, 3. oktoober 2010

Naised teevad, mehed müüvad e. Olustvere hoidiste mess 2010

Seekordsel Olustvere hoidiste messil oli see harjukate laua juures just nõndamoodi, kus enda ja oma sõprade kodust kaasa toodud hoidiseid olid teistele maitsmiseks pakkumas Rae valla Soodevahe külavanem Jaanus Tõnisson ja Patika külavanem Margus Vain.

Soodevahe külavanem Jaanus Tõnisson kiidab parasjagu oma pähklitega meesegu, mille söömine meestepoolt  ei lubavat naistel öösel magada. Samuti saime Jaanuse käest teada vastuse küsimusele "Kus tuleb hoida mett?" - vastus "köögi laual, nähtaval kohal."

Päris ilma naisteta me tegelikult ei saanud. Et Marguse naine oli seekord lastega koju jäänud, võttis too kaasa oma ämma Sirje Vinni, kes Harjumaa teises servas Nissis külaliikumise vankrit veab. Et Sirje oli messil ka varem känud, oli tunda juba ka tema hoidiste nimedest: Toores tomati laks, Rahvusvaheline porgandimoos, Jõulumoos - nimed, mis panid küsima, mis ja kuidas on purki pandud. Meeldivat elevust tekitas ka Jaanuse kiiruga moosipurgile kleebitud silt "Mehe keedetud moos" ja meesegud erinevate pähklite ja kuivatatud lõunamaa viljadega. Tulise mälestuse jätsid messikülastajate suule Rae külast pärit Piret Jõhviku poolt jalopeno piprast valmistatud hoidised: Escabeche ja Tomatillo.
Limu külavanema Leppo abikaasa Merle Lindmäe valmistatud õuna-ingveri moos ei olnudki üleliia vürtsine, ehkki mekkijad esialgu seda kahtlustasid. Nii Linnuoru, kui Kure talu lihtsate ja selgete nimedega moosipurgid söödi kõik tühjaks ja mõnda küsiti veel ka kaasa ostmiseks.

Harjukate moosid enne korralikku ritta seadmist.

Läänemaa naised naaber lauast on oma hoidised juba ritta seadnud.

Järgmisel korral oleme targemad nii nimede, kui ka suuremate varude kaasa võtmise koha pealt.
Kui esialgu oli plaan messi raames ka moosi mekkimiseks pannkooke küpsetada, siis kohepealne reaalsus ja kiire tempo sundisid piirduma vaid röstsaiade valmistamisga, mida nii soolase kui magusa kõrvale pakuti.
Margus oli võtnud messile kaasa ka oma poegade kasvatatud arbuusi ja melonit, mis samuti lõid meie laua juures meeldivat elevust. Margusel tuli päris palju seletada, kuidas on võimalik Põhja-Eesti päikselistel põldudel sedasorti lõunamaise päritoluga vilju kasvata.
Mädapea mõisaproua Marika Vartla enda marineeritud karulauku messikülastajatele pakkumas.

Hoidiste messi kogenumad osalejad Lääne-Virumaalt eesotsas Mädapea mõisaproua Marika Vartlaga tegid soolaste hoidiste kategoorias puhta töö, niisamuti nagu Mulgimaa naised magusate hoidiste kategoorias. Auhinnatud hoidistel olid tõesti vägevad nimed: Marineeeritud karulauk, Täku salat, Tuline musi, Õuna-sokolaadi moos, Kaalikamoos, Kuivatatud kõrvitsalaastud. Kõrvitsalaastude autoriks oli Järvamaa Sõrandu küla esindaja Kaie Altmets.

Suur, suur tänu kõigile Harjumaa perenaistele, kes meie osalemist messil toetasid ja kelle valmistatud hoidiseid meil oli võimalik pakkuda teistele maitsmiseks.
Järgmisel aastal oleme plastis kindlasti suurema seltskonnaga ja rohkemate hoidistega.

laupäev, 18. september 2010

Patika Paadimatk

Patikal on peaaegu traditsiooniks saamas, et iga kuu alguses on mingi talgupäeva või muidu huvitav sündmus.
Nii otsustasime tähistada ka sügiskuu algust. 4. septembril korraldasime küla inimeste ja sõpradega Saunaklubist Õlle 13 ühise paadimatka Pirita jõel. Tänu Jaanuse ja Janeki luureandmetele oli teada, et passiivseks patseerimiseks see veesõit ei kujune ja kaasa on vaja võtta ka saed ja muud varustust jõe puhastamiseks sinna langenud puudest.
17 seiklejat tuli Patika keskusesse kokku, et seal paadid treilerile panna ja naaberkülla Vaidasoole vedada, kust hakkas meie paadimatka veesõit.


Kui kolmandik planeeritavast veeteest oli läbitud jõudsime esimese ja matka kõige suurema takistuseni. Jõkke oli kukkunud umbes poole meetrise läbimõõduga tüvega oksline paju. Paadid lükati kaldasse, kunmmipüksid aeti jalga ja saed tõmmati käima, et kohe kiirelt takistust likvideerima asuda. Umbes 1,5 tundi kulus meil selle pajuga mässamiseks. Saed käisid vees ja saemehed ka, aga lõpuks saime vintsida selle puu siiski kalda äärde ja jõevool hakkas hoogsalt aja jooksul sinna taha koguneneud setteid edasi kandma.


Kellel oli korralik veekindel varustus, võis rahulikult vees puid parvetada.


 Kui pajul oksad küljest saetud said, andis ka viimane tüvejurakas lõpuks meie ponnistustele alla.

Väänasime riided kuivaks ja võtsime külmarohtu sisse, et mitte külmetada ning sõit läks lõbusalt edasi. Õnneks nii suurte takistustega enam selle veesõidu jooksul enam tegmist ei tulnud teha. Veetase oli jões õnneks nii kõrge, et ka Tartu maantee silla alt saime läbi ilma paati veest välja tõstmata. Viimane lõik Sillaotsalt Trangile möödus rahulikult, vette olid kaardunud vaid mõned üksikud väiksemad puud, mille kõrvaldamine oli lihtne.


Maabusime Trangi talu maadel oleva ujumiskoha juures, kus eelmisel kuul talgute korras kokku kogutud okstest lõkke süütasime ja üheskoos Väljataga Katrini poolt keedetud frikadelli suppi asusime sööma. 5 tundi veel olid möödunud väga lõbusalt ja töiselt.



Paadimatjkal osaljad olid veesõiduga väga rahul ja juba samal õhtul Korba talu saunas sai kokku lepitud, et järgmisena korraldame külarahvale rattaretke. Ja järgmisel aastal tuleb kindlasti ka järjekordne paadimatk või isegi mitu sarnast.
Aitäh Toomasele www.kanuu.ee-st, kelle käest sain matka jaoks paadi.

pühapäev, 29. august 2010

Tulemas on paadimatk

4. septembril plaanime Patika küla inimestega minna paatide ja kanuudega Pirita jõge avastama. Jõkke oleme plaaninud minna endise vaida sovhoosi sauna juurest (sinna pääseb Vaida jalakäijate silla juurest mineva Palvemaja tee kaudu) ja välja tulla Patikal Trangil ujumiskoha juures. Kõik, kes plaanivad sellel sündmusel osaleda, andke sellest mulle teada tel 5114273 või e-post margus.vain@mail.ee

Suvi täis sündmusi.

Sellin tempo on peal olnud, et olen unustanud juba pikka aega blogisse kirjutada.
Vahepeal on olnud igasuguseid huvitavaid sündmusi, millest siis natukene nüüd ka kirjutan.
19. juulil tähistati Rae valla taasasutamise traditsioonilise kontsertiga Jüri Kirikus. Rae valla rahvast olid tulnud tervitama Riho Sibul, Andreas "Bonzo" Albrecht ja Alari "Päss" Piispea. Sügava sõnumiga lauludest kokku seatud kontsert lõppes Rudolf Tobiase looga "Hoia Jumal Eestit", mille saateks "Päss" mängis kooriruumi paigutatud harmooniumit. Kohale tulnud inimesed seisid püsti ja laulsid julgelt kaasa. See oli võimas finaal pidupäeva kontsertile.

Augusti alguses toimusid mitmed erinevad talgud. 10. augustil ehitasime Aldo, Raidu ja Peetriga Kure koplisse jalgpalliväravad, 11. augustil korrastasime Trangi talu maadel olevat ujumiskohta võsast. ja paigaldasime jõkke minekuks ja sealt tulekuks trepi. Ujumiskoha korrastamise talgutel on olnud miteme korra peale rohkem tegijaid: Jaanus, Jansa, Kalle, Raigo, Aldo, Margus Õunpuu, Lembit, Kaupo, Kalmer, Ahti, Uku ja allkirjutanu. 

Augusti keskpaigas, 13.-15. augustil toimusid Anija vallas Mustjõe Kõrtsitalus Liikumise Kodukant poolt korraldatud üleriigilised külavanemate suvepäevad, kus umbes 80 külavanemat sai kokku ja arutles külaelu rõõmude ja murede üle. Samuti saime omandada uusi käsitööoskusi erinevates meistrikodades. Loomulikult oli ka palju laulu ja tantsu, Kaerajaanigi sai taas natukene euroopa poole tantsitud. Toimus kohtumine erakondade esindajatega, millest võtsid osa kõigi suuremate erakondade esindajad v.a. IRL.
Külavanemate jõukatsumised võitis Rae valla Soodevahe külavanem Jaanus Tõnisson.

21.augustil korraldas MTÜ Patika Kultuuri- ja Koolituskeskuse Patika I Suvespordipäeva, kus osales umbes 50 inimest. Võisteldi lauatennises, nooleviskes ja õhupüssi laskmises. Lauatennises oli kõige kõvem tegija Marius Pihlak Patika 4-st. Õhupüssist laskmise võitja välja selgitamiseks läks vaja mitut ümber laskmist. Looranna Kalle ja Jaanus Väljataga vahelise duellis jäi peale viimane.
Õnnelikud auhinnasaajad (vasakult) Kruusiaugu Kaisa, Liisi, Kaili, Madli

Auhindade annetamise eest täname Urmas Sirelit REKATO'st ja Peeter Pranglit BETOONIMEISTRI'st.

28. augustil toimus Karla külas Rae valla VII külade päev. Inimesi oli kohale tulnud varasemate aastatega võrreldes vähem vaatamata sellele, et esmakordselt külade päeva ajaloos oli tantsu muusikat tegemas täielikult elavat muusikat tegev 5 - liikmeline muusikakollektiiv "Vanaviisi". Et tantsuplats oli suhteliset tühi, tuleb öelda, et "Eesti mees pole mingi tantsulõvi". Kurb, aga tõsi.
Küladepäeva korraldajate poolt välja mõeldud võistlused olid parasjagu füüsilist ja vaimset pingutust nõudvad. Võistluste kokkuvõttes olid seekord tublimad külad Vaskjala, Järveküla ja Soodevahe. Seega toimub järgmise aasta külade päev Järvekülas, sest Vaskjala küla on juba Rae valla külasid võõrustanud.

esmaspäev, 19. juuli 2010

EELTEADE

Teatan juba varakult, et kõik saaksid oma kalendritesse märkida Rae valla külade suurürituse toimumise aja.

Sellel aastal korraldab Rae Valla VII Külade Päeva Karla küla. Sündmus toimub 28. augustil algusega kell 12.00
Täpsem informatsioon külavanem Marguselt tel 5114273

neljapäev, 1. juuli 2010

Jalgpall on parem, kui ....

Jah tõesti - jalgpalli mängida on parem, kui seda vaadata. Seda tõestas tosinkond Patika küla meest ja noormeest juba teist pühapäeva järjest ja loodan , et see jätkub ka edaspidi.
Jaanipäeva eel, kui Raametsad pidasid oma aias laste sünnipäeva patsutas pereisa koos Urmi Aldoga palli. Pall muudkui lendas naabri aeda ja ma vaatasin seda eemalt ning tegin ettepaneku tulla jaanituleplatsile, et asi suuremalt ette võtta ja mängida korralikku jalgpalli. Poole tunni jooksul helistasin veel mõnele külamehele ja peagi oli võimalik platsil 3 - 3 vastu palli mängida. Algus oli raske - hing oli kinni ja jalad olid kanged, aga mõnus oli. Kohe nii mõnus, et peale tunnipikkust jalkmängu otsustasime veel 1-1,5 tundi petanque ka veel mängida. Petanque'i tuli mängima Olmre Kalju, kes mitmetelt selle ala võistlustelt karikaid koju toonud. Professionaalsus tuli ka kohe mängides esile.
Peale jaanipäeva tegime juba tõsisema mängu, milles osales üle 10 mehe ja noormehe. Saime platsi suuremaks venitada ja väravaid laiemaks liigutada ja seda vaatamata sellele, et samal ajal oli ETV-st Saksamaa ja Inglismaa vaheline MM 1/8 finaalmäng.
Kui on sama hea ilm ja vihma ei saja, toimub kolmas jalgpallitrenn Kure koplis juba sellel pühapäeval 4. juulil kell 18.00. Kõik jalgpalli huvilised on oodatud.

Võidutuli süttis Patikal seekord tõrgeteta.

Patika kandi jaanituli toimus sellel aastal juba 6. korda Kure talu koplis. Nagu tõeline eesti pidu ei saa vedama, nii ka meil. Määratud alguseks olid kohale tulnud vaid üksikud inimesed. Kui aga muusika valjemaks keerasime, hakkas vaikselt küla pealt rahvast ka piduplatsile tulema. Selle aasta jaanitulel pidi osalejad leppima plaadi pealt lastava muusikaga, aga see eest oli sellel aastal uuenduseks - boonuseks perekond Kunmani poolt korraldatud müügilett, kust sai osta näkse, jäätist ja karastusjooke.
Külaelanikel oli endal ka võimalik grilli peal kaasa võetud liha küpsetada.
Rammu katsuti traditsioonilises vägikaikaveos, osavust aga "lauatennises", milles pidid kaks paarilist kordamööda lauaga vana vene tennist lööma. Kes kaugemale lõi, oli võitja ja võitjaks osutuseid seekord Kadi ja Aldo Paislehe teelt.
5 liikmelste rühmade meeskonnatööoskused pandi proovile kombineeritud teatevõistluses, mis viidi läbi juba suhteliselt hämaras. See muutis võistluse omakorda keerulisemaks-huvitavamaks.
Külaelanike aktiivne tegutsemine suutis kohale meelitada ka vallavanema ja abivallavanema, kes saabusid jaanitulele naaberkülast Veskitaguselt lausa paadiga. 
Tantsu löödi varajaste hommikutundideni. Mina peakorraldajana lahkusin tantsuplatsilt peale 5 hommikul, kui päike paistis juba uut päeva.     

esmaspäev, 3. mai 2010

Patika küla talgutel sai tööd, leiba ja "Tsirkust".

Selle aastased Patika küla talgud said alguse juba rohkem kui nädal aega enne 1. maid, kui alustati umbes 10 aastat aktiivse kasutuseta seisnud Patika Kultuurimaja saali korrastamisega. Olime oma küla talgupäeva korraldustoimkonnaga otsustanud, et meie talgulised peavad lisaks tööle saama ka korralikult süüa, saunatada ja õhtul ka pidutseda. Heade inimeste abiga, see kõik ka teoks sai.

Rohkem kui 50 talgulist koristasid ära külateede ääred, paigaldasid bussipeatuses oleva postkasti küla keskusesse, kus see on paremini jälgitav. Talgupäeval alustasime Evardi talu koristamisega, et sinna tulevikus rajada käsitöö- ja talurahva muuseum. Jaanitule platsil korrastasime kaks aastat tagasi rajatud „Eurolava“ ja saunaklubi meestega kütsime kõigi talguliste jaoks higistamistelgi soojaks. Kultuurimaja saalis pakutava talgusupi valik oli seekord eriti rikkalik. Sai maitsta erinevate perenaiste valmistatud hernesuppi, frikadellisuppi ja seljankat. Õhtu lõppes kultuurimaja liivapõrandal peetud simmaniga, mille muusikalise poole eest hoolitsesid spetsiaalselt selleks õhtuks kokku kutsutud professionaalsed muusikud Viljo Tamm Kanadast, Viktor Vassiljev Tõdvalt, Toomas Leis Jürist, Meelis Sütt Tallinnast ja Jaan Elgula Patikalt. Sügav kummardus teie kõigi ees, kes te meid oma priitahtliku teoga rõõmustasite. Simmani kutsel oli riietuse soovituseks „Kolhoosnik ja kolhoositar“ ja leidus ka mõningaid julgeid, kes kutset järgisid. Stiilsema paari auhinnaks olnud küla sümboolikaga mütsid andisid üheskoos stiilsemini riietatud paarile Kristel ja Jaanus Kikasele üle "kolhoosi esimees" Janek Kunman ja "külanõukogu esimees" Margus Vain.

Tänan kõiki külaelanikke ja ka nende mujalt pärit sõpru, kes üheskoos tegid mai talgupäevast ilusa ja meeldejääva sündmuse meie kõigi jaoks ja loodetavasti annab see põhjust ka tulevikus taas kokku tulla nii tööd tegema kui ka pidutsema.

Kui kõik läheb plaanipäraselt siis tähistame Patikal üleilmset keskkonna päeva 5. juunil taas talgupäevaga jaanitule platsil, et suviseks pööripäevaks see korda seada.

Margus Vain
Kautjala ja Patika külavanem
Teeme Ära 2010 talgupäeva koordinaator Ida-Harjumaal

neljapäev, 29. aprill 2010

Teeme Ära 2010 talgupäev Terevisioonis

Eile õhtul tegime Janeki, Taivo, Jansa, Reino, Joosepi, Keni, Janno ja Veljoga juba talgutega algust. Saali ajasime laiali 15 tonni liiva, paigaldasime lavadekoratsioonid, Reino paigaldas elektrijuhtmeid ja valgusteid. Kõik ikka selleks, et Patika talgulisi väärikalt simmaniga tänada.

Täna hommikul käisin talgupäeva Terevisioonis tutvustamas.
http://uudised.err.ee/index.php?06202138
Väga mõnus kogemus. Loodame, et sellest ka kasu on. Patika talgutele on registreerinud peaaegu poolsada inimest. Loodan, et vähemalt paarkümmend lisandub veel.

laupäev, 10. aprill 2010

Kured Patikal

Vaatamata, suurele lumele tulid sellel aastal isakured suhteliselt aegsasti. Meie talu kurepesa sai esimese asuka 1. aprillil. Korbale saabus kurg 2. aprillil ja külas ringi sõites on näha, et ka teised kurepesad on juba asustatud. Üllatav on aga see, kui tavaliselt tuleb emaslind isasest paar nädalat hiljem, siis sel aastal on ka juba emaslinnud mõnda aega pesal olnud, st vähem kui nädal hiljem saabunud.
Ei tea, kas see ennustab lühikest suve? Tahaks loota, et sellise lumise talve järel tuleb ikka korralik, soe ja pikk suvi. Jälgime ka edaspidi lindude käitumist ja püüame mõista, mida nad meile öelda tahavad.

pühapäev, 28. märts 2010

Kevadpühad Patikal

Kutsun kõiki pühapäeval 4.aprillil kell 15.00 Patika söögituppa, et ühiselt tähistada Ülestõusmispühi, Kevadpühi või Munadepühi, kuidas keegi on harjunud neid nimetama.

Nagu eelmisel korral, nii ka seekord on väike eeskava, millele järgneb Patika küla arengukava arutelu. Teeme praktilisi harjutusi ja ülesandeid selleks, et tõstatatud probleeme lahendada.

Võta kaasa oma värvitud kanamunad, et neid teistega võrrelda ja jagada.

esmaspäev, 15. märts 2010

Naistepäev, Emakeele päev ja arengukava mõttetalgud

Täna 14. märtsil tähistasime Patika söögitoas 13 aktiivse külaelaniku osavõtul tähistasime Emakeele päeva ja nädal tagasi olnud Naistepäeva. Eeskava oli jagatud nii, et Jansa laulis naistele pühendatud 3 eesti autorite pala ja mina lugesin Emakeele päeva puhul 2 Kristjan Jaak Petersoni luuletust. Vaatasime ka minu poolt ülesvõetud ja Jansa poolt monteeritud ja helindatud talviseid mälupildikesi.
Siis aga läksid jutud tõsisemaks - andsin ülevaate eelmise aasta lõpus laekunud arengukava ankeetide koondtabelist. Algselt oli plaanis koostada arengukava kõigi 4 eelisarendatava valdkonna 1 probleemi kohta, kuid kuna seltskond oli liiga väike, siis otsustasime valida ühe valdkonna, mille probleemistikuga tegelesime. Selleks valisime Sotsiaalse infrastruktuuri ja seltsielu valdkonna. Probleemi kirjelduse juures jõudsime taas kooskäimiskoha puudumise juurde, kuid täna avasime erinevaid uusi tahke sel teemal - milline see ruum peaks olema, millele vastama, kui palju ruumi remont maksma läheb.
Üks asi on ruum abirahade toel ära remontida - teine asi aga seda hästi majandada ja hooldada. Jõudsime järeldusele, et see ei saa lihtne ülesanne olema, eriti siis, kui külarahvas aktiivselt korraldatavatest üritustest osa ei hakka võtma. Nii mõnigi tõi näiteks ka tänase koosoleku väiksearvulist osalejate arvu. Suuresti võib ju ka sellisel veidi skeptilisel seisukohal olla ka õigus, kuid ilmselt peame hakkama paralleelselt ruumi remondi kavandamisega korraldama ka temaatilisi õhtuid näiteks söögitoa ruumides, et siis aimu saada, kuidas külaelanikud sündmustest osa hakkavad võtma. Leppisime kokku, et need kooskäimised võiks hakata toimuma 1 kord kuus reedeti. Elame näeme.

reede, 12. märts 2010

Emakeele päev ja mõttetalgud

Viimase hetke meeldetuletus, siis ka siinse ajaraamatu kaudu

Pühapäeval 14. märtsil algusega kell 15.00 tähistame üheskoos Naistepäeva ja Emakeele päeva ja peame maha mõttetalgud Patika küla arengu teemadel.
Korraldajate poolt pakume kohvi. Kohvi kõrvale võiks igaüks ise midagi kaasa võtta, veel parem ise midagi küpsetada.

Päevale kohased üllatused Patika küla meestelt.

reede, 5. märts 2010

Löö kaasa 1. mai talgupäeval!


Kodanikualgatuse Teeme Ära Minu Eesti korraldab ka 2010. aastal üleriigilised talgud. Talgupäeval on võimalik kaasa lüüa mitmel moel.
1. Korralda talgud!
Talgud võivad olla pargi või kiigeplatsi korda tegemine, rahvamaja remontimine, kohaliku muinsusmälestise korrastamine või hoopis külaseltsi asutamine ja edasise tegevusplaani ühiselt kokku panek. Oma mõtte saab alates 4. märtsist www.teemeara.ee lehel talgutena ära registreerida, kus see peagi ka teistele nähtavaks muutub ning asuda teisi kaasa kutsuma ja talgupäeva ette valmistama. Vaata lähemalt!
2. Tule talguliseks!
Juba märtsikuus saab siinsamal lehel jälgida, milliseid talguid tegusad inimesed erinevates Eestimaa nurkades korraldavad. 1. aprillil avaneb sealsamas ka talgutele registreerimine, kus igaüks saab valida endale südamelähedased talgud ning ennast ja peret-sõpru kirja panna.
3. Tule mängi talgulistele pilli või korralda pidu!
Et päev koos laulu ja pillimänguga lõbusalt õhtusse saata, kutsume üles kõiki aktiivseid inimesi, kelle eestvedamisel 1. mail talgupeod püsti panna. Kõik, kes on valmis omalt poolt talgulistele pidu korraldama, saavad ühendust võtta talgupäeva kultuuritoimkonnaga. Esinejad saavad samuti ennast alates 15. märtsist siinsamas lehel lahkelt kirja panna, et pidude korraldajad saaksid nad üles leida ja kaasa kutsuda. Samasse kohta jõuab üles ka kogu info kohalike talgupidude kohta.
4. Toeta talguid!
Talgute korraldajaid saab toetada materiaalselt - töövahendite, kinnaste, kottide, toidu või joogipoolisega. Ehk on Sul hoopis saun, mille oleksid valmis talguliste jaoks kuumaks kütma? Et oma tuge pakkuda, võta ühendust meelepärase talgujuhiga või talgupäeva korraldusmeeskonnaga.
Endale meelepäraseid talguid saad toetada ka rahaga – anneta raha läbi Minu Eesti fondi. Selleks tuleb kanda raha arveldusarvele 10220081526014 Kodanikuühiskonna Sihtkapital, lisades selgitusse märksõna "Talgupäev" ja talgukoha viitenumber ( selle leiab iga talgukoha nime juurest)
Talgute registreerimine toimub 4.märtsist kuni 30. aprillini.
5. Tule vabatahtlikuks!
Kui soovid kaasa lüüa talgupäeva ettevalmistamises, täida meie kodulehel sooviavaldus. Lisame Sinu kontaktid andmebaasi ja võtame ühendust niipea kui on pakkuda midagi, mis meie arvates Sinule sobida võiks. Lõpliku otsuse saad seejärel ise teha. Kõiki huvilisi hoiame ka kursis Teeme Ära tegemistega. Vaata lähemalt siit.

teisipäev, 26. jaanuar 2010

Lehmja tammiku serva kerkib Jüri Lumelinn

Jüri Spordikeskuse juures oleval platsil on juba teist pühapäeva järjest toimunud Jüri Lumelinna ehitamise talgud. Esimesel korral oli ehitamas 150 inimest. Küladest olid esindatud Kurna, Kadaka ja Pildiküla. Kõige suurema brigaadi tõi ehitusele FC Jüri jalgpalli meeskond.

Kohal olid ka Rae TPS tuletõrjujad, kelle käest saime vett lume sidumiseks.

Üritust aitasid korraldada Rae Vallavalitsus, VA Vaheko, Rae TPS ja loomulikult kõik kohale tulnud lumelinna ehitajad.
Ürituse käigus söödi ära peaaegu 40l hernesuppi, joodi 40l teed.

Teisel korral oli külma ilma tõttu vähem rahvast, kuid päris ilma abilisteta ei jäänud seegi kord.

Lumelinna ehitamise talgud toimuvad igal pühapäeval algusega kell 11.00 ja seda kindlasti vähemalt kuni Vastlapäevani veebruari keskpaigas, kui juhuslikult ehitusega varem valmis ei saa. Kutsun kõiki Lumelinna ehitama. Andke oma tulekust mulle teada, siis tean söökide varumisel paremini arvestada. e-post: margus.vain@mail.ee; tel 5114273.

reede, 1. jaanuar 2010

Uus aasta tuli ka seekord pauguga

Patika sillale vana-aastat ära saatma ja uut vastu võtma oli tulnud seekord küll veid vähem rahvast, kui eelmisel aastal, kuid oma paarkümmend aktiivsemat inimest oli siiski seda traditsiooni hoidmas.


Oli suhteliselt vähese osaluse põhjuseks hea vana-aasta õhtu teleprogramm, tubase ürituse puudumine või midagi muud, eks see selgub tulevikus ja annab mõtteainet edaspidiseks.

Ometi olid ka need, kes sillale polnud tulnud sel ööl meiega solidaarsed ja ilutulestikku lasti mitmel pool külas. Meil silla peal oli muidugi eeliseks see, et sealt kõrgelt olid nii oma küla, kui ka teiste külade uusaastatuled paremini jälgitavad.

Meist möödusid sel ööl ka politsei ja kiirabi, kes mõlemad kohale tulnuid meeleolukalt vilkuritega tervitasid - eriliselt meeldiv tunne. Aedlinnas käinud kiirabi suundus linna poole siiski suhteliselt rahulikult, seega tundub, et midagi tõsist siiski ei juhtunud sealsete inimestega.

Kõik kohale tulnud kiitsid head ja lumist ilma, mis selle aastavahetuse kindlaslt eriliseks tegi. Iseäranis suurt rõõmu tundsid lumest kohale tulnud lapsed, kes ennastunustavalt lumes lustisid nii, et koju suundudes oli neid ühtlaselt valgeid kujusid lausa raske üksteisest eristada.

Viimased pidulised lahkusid sillalt umbes kella 2 paiku.