Talgupäev pole ainult prügikoristamine

Kevad on tärkamine, ärkamine ja lootus. Ilmad lähevad soojaks, pole enam seda vastikut külma ja arvatavasti läheb ka külalelu aktiivsemalt käima. Teha koos midagi ära. Talgud on põline tava. Ära kahtle, leia talgupaik. Veel vahvam, kui saad seda teha oma kodukülas.

Patika külas on talvel meie seltsielu vaiksem ja passiivsem ning igaüks oma nurgas. Väga palju regulaarseid ühiseid kokkusaamisi pole peale külakoori proovide . Kevad ja suvi toovad inimesed õue ja siis ikka saadakse kokku. Korraldatakse ühiseid ettevõtmisi (mitte üritusi), mulle meeldib öelda: korraldatakse sündmusi.

Aastast-aastasse on maikuu talgupäev selline tähtis sündmus - suvestart.

Minu esimene naljakas talgukogemus on pärit ajast, mil 1994. aastal elasime Lasnamäel. Olin just värskelt oma naisega tuttavaks saanud. Korteriühistu poolt pandi silt välja, et meile toodi mitu koormat mulda, tulge nädalavahetusel ja aidake muld haljasaladele laiali kanda. Majas oli 298 korterit (kaheksa trepikoda, üheksa korrust). Talgupäevale tuli kohale 6-7 majavalitsuse töötajat ja koristajat ning meie, kaks armunut. Kahin, mis neilt inimestelt tuli, oli, et miks nad siia tulid, mida nad saada tahavad? See meenutus ajab siiani muhelema. Meil polnud tõesti midagi vaja, lihtsalt tahtsime koos midagi ära teha.
Ma pole kunagi läinud talgutele selleks, et midagi saada, ennekõike on see võimalus koos midagi ära teha.
Mulle meeldib talgukorras teha asju, üksinda olen laisk tegija. Kambas tehes tulevad asjad paremini välja. Tegime talguid juba mitu aastat enne Teeme Ära talgupäeva nii Patika külas kui Jüri kiriku juures. Olin Jüri kiriku sihtasutuse juhatuses ja siis oli aegu, kui tegime kiriku juures iga kuu talgupäeva, ka talvel. Tegime puid, korrastasime kiriku ümbrust ja muid vajalikke töid.
Sageli on Teeme Ära talgupäevale jäänud selline märk külge, et need on ühed prügikoristamise talgud. Tegelikult olid prügikoristamise talgud ainult esimesel Teeme Ära toimumiskorral, 2008. aastal. Järgmisel aastal tulid mõttetalgud ja peale seda on korraldatud juba väga palju erinevat liiki talguid.
Igaüks, kes tahtis midagi teha, mõtles välja, mida ühiselt talgukorras teha. Talgupäev pole ainult prügikoristamine. Ennekõike on talgupäev võimalus kokku tulla ja midagi koos ühiselt teha, midagi vajalikku. Talgukeskkonnas hakkab aasta-aastalt üha enam silma n-ö eratalguid, kus oma kodutalus sõpruskonnaga midagi korda tehakse. Siiamaani on talgud olnud ühiskondlikud: kas korrastatakse küla, tehakse külaplats või ujumiskoht korda. Ei ole ju talgutraditsioon ei praeguse Eesti ega nõukaaja leiutis, talgutraditsioon on meil põline, vanasti käidi talguid talust talusse tegemas. Olid sule- ja linatalgud, heina tehti talgukorras. Ega ühes talus tavaliselt polnud nii palju tööjõudu, et selliseid hooajatöid teha. Ikka käidi talgukorras üksteisel abiks või kutsuti appi linnas elavad sugulased.
Miks peaks talgutele minema? Ei peagi, see on ennekõike võimalus midagi ühiselt ära teha. Eks läbi ühiste tegevuste kujuneb ka kogukond. Selgub, kes on valmis panustama ühistesse tegevutesse ja kes pole. See, kes ühistesse tegemistesse vähem panustab, sellel jääb mõnes mõttes ka sõnaõigust vähemaks ühiste asjade otsustamisel. Kui kohalik omavalitsus näeb, et kuskil kogukonnas on tublid inimesed, kes on otsustanud midagi ise teha, siis sinna on mõistlik ka vallaraha panustada. Lihtne on küsida, raskem omalt poolt anda, aga andmise rõõm on määratult suurem.
Kui me teeme nimekirja vajalikest tegevustest ja palume igal kogukonna liikmel ära märkida, millisesse tegevusse on keegi valmis panustama kas aega, raha või töökäsi, siis need tegevused, mis saavad rohkema toetuse, on ilmselt ka jätkusuutlikumad.
Mida võiksid teha need, kes on veel osavõtu suhtes kahevahel? Harjumaal on väga erinevate tegevustega talgukohti ja mitmeid väga erilisi paiku, kus tore ja töine päev veeta. Päris üksi võõrasse seltskonda minna pole vahva, kindlasti tasuks mõni hea sõber ära rääkida ja koos minna.
Teeme Ära talgupäeva veebilehel on iga talgupaiga kohta kirjas, milliseid töid tehakse, missuguseid töövahendeid on vaja kaasa võtta, kui palju abilisi oodatakse. Enamasti pakutakse talgupaikades töö lõppedes talgusuppi ning paljudes kohtades ka meelelahutust. Samuti leiab talgupäeva veebilehelt lugusid, kuidas tänu eelmistele talgupäevadele on inimesed leidnud endale töö või armastuse.
Hea ilmaga veeta mõnus kevadpäev ja natukene sõpruskonnaga tööd teha, see on suurepärane. Talgupäev pakub hea võimaluse neile, kes pole ammu kodukülas käinud.
Kohtumiseni 5. mail!

Külameestega Soodlas puutööd tegemas

Kautjala-Patika külaseltsi projekti "Pidu iga ilmaga" raames toimus 4. juunil Soodlas Kruusiaugu Kalle puutöökojas talgupäev, mille käigus valmistasime külaseltsile puidust 8 laudade - pinkide komplekti.
Talgupäev kestis enam kui 6 tundi ja sellest võtsid osa Jaan Elgula, Kalle Loorand, Lembit Tannebaum, Matti Pau, Taivo Pahmann ja Margus Vain. Suur tänu kõigile osalejatele. Uskumatult palju vajalikku tööd sai tehtud.

Tuntud muusik, aga tislerina seni veel mitte nii tuntud Jaan Jansa Elgula

Ehitusliku viimistlusega igapäevast leiba teeniv Lembit oli omas elemendis - koostamise lõigul 

Tehniliselt keerulisemad protsesseid ja abivahendite ettevalmistamise eest vastustab meie ainus õppinud tisler Taivo 

Kahekesi on ikka lihtsam - Lembitule on appi tulnud, peaaegu Patika küla mees  - 

Saunaklubi Õlle 13 tugisammas Matti Pau Harku vallast.

Looranna Kalle hööveldamistehnikat on tulnud hindama Jansa

Kahjuks ei saanud kõik tööd ühe korraga tehtud ja 10. juunil toimuvad Soodlas jätkutalgud. Loodetavasti saame seekord kavandatud tööd lõpetatud.

Projekti toetab EAS läbi Kohaliku Omaalgatuse Programmi

Talgud koos talgusimmani ja talgubändiga on saamas Patika kevadiseks tähtsündmuseks

Patika talgupäeva ettevalmistamine algas juba enam kui kuu aega tagasi, kui väiksema külameeste seltskonnaga Korba talu saunas maha istusime ja kõikvõimalikud talguobjektid Patika külas ülesse loetlesime.
Esmane nimekiri sai suhteliselt pikk, kuid päeva lähenedes, hakkasime nimekirjast vaikselt objekte maha tõmbama. Nimekirja jäid just need, mida olime valmis eeldatava talguliste seltskonnaga teostama.
Üks ambitsioonikas plaan, puhastada Pirita jõe äärt, langes ära, sest talgupäeva ajal on lindude pesitsemise aeg ja sellest tulenev raierahu, mis poleks võimaldanud jõekoristust korrektselt läbi viia.
Tallinna Ülikooli Kultuuriklubi liikmetest tudengid lubasid ja tulid meile talgupäeval appi. Nendele usaldasime bussipeatuse kujundamise ja värvimise. Noorte inimeste värske lähenemine andis bussipeatusele uue värvilise ja kaugele silmapaistva ilme.

Tudengitega oli kaasas ka Hawai saarelt pärit vahetusüliõpilane (seisab tagareas keskel), kes jäi meie talgupäevaga väga rahule.

Kirja zabloone lõigati välja lausa asfaldil külitades

Aedlinna elanikud alustasid oma koristustalguid  peaaegu 1 tund teistest varem 

Aedlinna inimesed koristasid tradistsiooniliselt oma piirkonnast keskuse suunas kulgevate Aedlinna ja Nabala teede ääred. Keskuse inimesed koristasid Vana-Tartu maanteed nii Jüri kui Vaida suunal.
Kuremäe elamurajooni tugisambad Margus Õunpuu ja Rait Ustav koristasid koos aedlinnas elavate Uku ja Ville Allikverega tulevast ujumiskohta Pirita jõe ja Kuremäe elamurajooni vahel.

Talgusupi keetmise juures oli seekordselt peakokaks betoonimeister Peeter, keda abistasid Kaidi, Katrin, Jana ja allkirjutanu.
Veel nädal aega enne talgupäeva toimumist ei olnud meil väga kindlast teadmist, mida teha Kultuurimaja liivapõrandaga, et see ei tolmaks liialt. Esitasin suhtluskeskkonna Facebook kaudu sõpradele palveid abistada vana põrana materjali leidmisel. Asi lahenes meie jaoks õnneliku juhuse läbi, kui ühel päeval astus minu juurest töölt läbi põrandakatteid müüva firma Floorin ärikliendihaldur Liia-Mai ja tõi mulle uuemaid põranda näidiseid. Rääkisin tallegi oma murest. Liia-Mai lubas mõelda, mida teha annab. Paari päeva pärast helistas ja teatas, et nad oma töötajatega midagi leidsid, tulgu ma autoga järele. Läksime kohale ja avastasime eest peaaegu terve euro-aluse täie vanu materjalinäidiseid, mis neil olid lihtsalt laos seisnud. Sellega saime katta kogu saali põranda. Oleme neile selle abi eest tõsiselt tänulikud.
Tõeliselt viimasel tunnil lahenes ka see mure, mida panna aluspõrandaks. Firmalt Outdoor Media saime kasutatud reklaambännerid, mis sobisid selleks ideaalselt.
Suur tänu ka Rae vallale, kes juba aastaid on külades korraldatavaid heakorratalguid omalt poolt toetanud prügikottide, kinnaste, prügiveo ja jookidega.
Meie talgupäeva ja samas ka Euroopa Vabtahtliku Tegevuse Nädala lõpetas tõeline vabatahte avaldus - Patika Kultuurimaja saalis mängis täiesti tasuta tantsuks 100% professionaalsetest muusikutest koosnev Patika Talgubänd VOL 2. - tööpealkirjadega Anti Biotikum või Jansa Mansa koosseisus: Antti Kammiste Vaskjalast, Ülari Kirsipuu Veskitaguselt, Aivar Joonas, Ants Nuut, Meelis Sütt Tallinnast, Meelis Punder Nõmmelt, Toomas Lunge ja Tamur Marjasoo Tartust ning Patika küla oma mees Jaan "Jansa" Elgula. Siirast mängulustist pakatanud pillimehed panid saali kiirelt kaasa elama, kahju vaid, et talgusimmanile nõnda vähe rahvast oli kokku tulnud, kes sellest mõnusast muusikast osa said. Ehteestlaslik on ju seegi, et "algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama". Kui väljas hämaramaks läks, tuli ka tantsijaid juurde.

Peale pillimeeste etteaste lõpetamist jätkus simman plaadimuusika saatel veel hiliste öötundideni. Mina sain koju umbes öösel kolme paiku. Oli taaskord tegus ja emotsionaalset energiat andnud talgupäev. Aitäh kõigile, kes ühel või teisel moel kaasa aitasid selle meeleoluka sündmuse teokssaamisel. Hea on, kui sul on sõpru, kelle abile saad loota. Osakem neid hoida. Osakem hoida ka oma kodukohta, et lihtsama koristuse juurest saaksime tulevikus talgutööde käigus rohkem rõhku panna millegi uue loomiseks, ehitamiseks.

Teeme Ära 2011

2011 a üle-eestiline talgupäev toimub 7. mail.
Olen päris kindel, et ka Patika küla rahvas tuleb sellel päeval kokku, et oma külas midagi korda teha. 
Mida täpsemalt korrastame sõltub meist endist. Et kõigi heade mõtete vahel valikuid teha, andke oma ideedest ja mõtetest mulle teada e-posti kaudu: margus.vain@gmail.com
Koos Eesti Rahva Muuseumiga kuulutatakse välja esimene üle-eestilise talgulugude kogumise veebiretk. Olete kõik oodatud oma lugusid Teeme Ära kodulehel jagama!
Otseviidad:
Tänavuse talgupäeva tutvustus http://teemeara.ee/2011
Talgute kirjapanek http://talgud.teemeara.ee
Talgulugude sisestamine http://teemeara.ee/talgulood

Mõnusaid talgutegusid ja talgulugusid soovides,

Margus Vain

770.-s juubeliaasta on alanud.

Täna, Kolmekuningapäeval toimus Loigu talu tiigil Patika küla kirjaliku esmamainimise 770.-nda aastapäeva esimene kultuurisündmus. 1,5 tunnise lumelükkamise järel avasime Loigu tiigil liuvälja, Vähe sellest, mehed otsustasid lükata lahti ka ovaali, selleks, et lisaks iluuisutamisele ja hokile, saaks sellel tegeleda ka kiiruisutamisega.
Jansa pakkus küll välja, et peamiseks spordialaks sellel tiigil kujunebb koleuisutamine. Usun, et meie seas leidub ikkagi ka selliseid, kes soovivad harrastada harjumuspäraseid uisutamise alasid.
Samal ajal, kui täiskasvanud tiigil rassisd, meisterdas Katrin enda kodu soojas toas lastega koos klaaspurkidele kaunistusi.

Aitäh kõigile 15 tublile inimesele, kes liuvälja puhastamisel osalesid ja muidugi eriline tänu Jaanusele ja Katrinile, kes selle idee algatasid ja olid ka peamisteks korraldajateks.

Järgmise nädala laupäeval 15. jaanuaril püüame teha algust lumelinna rajamisega Kure talu koplisse.

PS. Seoses plaanide muutumisega toimub 15. jaanuari sündmus hoopis Patika silla juures algusega kell 12.00
vt. ka postituse juurde lisatud kommentaare.

Järgmise aasta naistepäeval ei tohiks ükski Patika naine jääda lilleõieta

Eile said tublide Patika küla naiste abiga mulda viimased Rae vallavalitsuse ja Rimi poolt Patika külale kingitud tulbisibulad.

Patika viadukti juuurde üle 500 tulbisibula istutamisel olid suure vaeva nägijaiks Kaidi Kuusk, Kristine Baumer ja Anneli Vain. Loodetavsti on järgmisel kevadel Patika külasse ja siit läbisõitjaid tervitamas värviline lillemeri.

Kaidi, Kristine ja Anneli tulbisibulaid mahatippimas.

Tulbisibulaid istutati muudesse avalikke kohtadesse meie külas ka mõni aeg tagasi. Aedlinna tee äärse teadetetahvli juurde rajasid lillepeenra Velor Viitak abikaasaga ja Marika Külmallik abikaasaga.
Paislehe tee tulevase lastemänguväljaku krundi juurde panid tulbisibulad kasvama Rait Ustav, Aldo Urm ja Margus Vain.
100 tulbisibulat jäävad talveks pottidesse kevadet ootama, et peale seda, kui bussipeatuse ümbrus saab korrastatud, pakkuda silmailu seal bussi ootavatele inimestele.
Aitäh tulbisibulate kinkijatele ja kõigile, kes pakkusid välja erinevaid istutuskohti ja aitasid tulbisibulaid ka reaalselt mulda panna.

Patika Paadimatk

Patikal on peaaegu traditsiooniks saamas, et iga kuu alguses on mingi talgupäeva või muidu huvitav sündmus.
Nii otsustasime tähistada ka sügiskuu algust. 4. septembril korraldasime küla inimeste ja sõpradega Saunaklubist Õlle 13 ühise paadimatka Pirita jõel. Tänu Jaanuse ja Janeki luureandmetele oli teada, et passiivseks patseerimiseks see veesõit ei kujune ja kaasa on vaja võtta ka saed ja muud varustust jõe puhastamiseks sinna langenud puudest.
17 seiklejat tuli Patika keskusesse kokku, et seal paadid treilerile panna ja naaberkülla Vaidasoole vedada, kust hakkas meie paadimatka veesõit.

Kui kolmandik planeeritavast veeteest oli läbitud jõudsime esimese ja matka kõige suurema takistuseni. Jõkke oli kukkunud umbes poole meetrise läbimõõduga tüvega oksline paju. Paadid lükati kaldasse, kunmmipüksid aeti jalga ja saed tõmmati käima, et kohe kiirelt takistust likvideerima asuda. Umbes 1,5 tundi kulus meil selle pajuga mässamiseks. Saed käisid vees ja saemehed ka, aga lõpuks saime vintsida selle puu siiski kalda äärde ja jõevool hakkas hoogsalt aja jooksul sinna taha koguneneud setteid edasi kandma.

Kellel oli korralik veekindel varustus, võis rahulikult vees puid parvetada.

 Kui pajul oksad küljest saetud said, andis ka viimane tüvejurakas lõpuks meie ponnistustele alla.

Väänasime riided kuivaks ja võtsime külmarohtu sisse, et mitte külmetada ning sõit läks lõbusalt edasi. Õnneks nii suurte takistustega enam selle veesõidu jooksul enam tegmist ei tulnud teha. Veetase oli jões õnneks nii kõrge, et ka Tartu maantee silla alt saime läbi ilma paati veest välja tõstmata. Viimane lõik Sillaotsalt Trangile möödus rahulikult, vette olid kaardunud vaid mõned üksikud väiksemad puud, mille kõrvaldamine oli lihtne.

Maabusime Trangi talu maadel oleva ujumiskoha juures, kus eelmisel kuul talgute korras kokku kogutud okstest lõkke süütasime ja üheskoos Väljataga Katrini poolt keedetud frikadelli suppi asusime sööma. 5 tundi veel olid möödunud väga lõbusalt ja töiselt.

Paadimatjkal osaljad olid veesõiduga väga rahul ja juba samal õhtul Korba talu saunas sai kokku lepitud, et järgmisena korraldame külarahvale rattaretke. Ja järgmisel aastal tuleb kindlasti ka järjekordne paadimatk või isegi mitu sarnast.
Aitäh Toomasele www.kanuu.ee-st, kelle käest sain matka jaoks paadi.

Patika küla talgutel sai tööd, leiba ja "Tsirkust".

Selle aastased Patika küla talgud said alguse juba rohkem kui nädal aega enne 1. maid, kui alustati umbes 10 aastat aktiivse kasutuseta seisnud Patika Kultuurimaja saali korrastamisega. Olime oma küla talgupäeva korraldustoimkonnaga otsustanud, et meie talgulised peavad lisaks tööle saama ka korralikult süüa, saunatada ja õhtul ka pidutseda. Heade inimeste abiga, see kõik ka teoks sai.

Rohkem kui 50 talgulist koristasid ära külateede ääred, paigaldasid bussipeatuses oleva postkasti küla keskusesse, kus see on paremini jälgitav. Talgupäeval alustasime Evardi talu koristamisega, et sinna tulevikus rajada käsitöö- ja talurahva muuseum. Jaanitule platsil korrastasime kaks aastat tagasi rajatud „Eurolava“ ja saunaklubi meestega kütsime kõigi talguliste jaoks higistamistelgi soojaks. Kultuurimaja saalis pakutava talgusupi valik oli seekord eriti rikkalik. Sai maitsta erinevate perenaiste valmistatud hernesuppi, frikadellisuppi ja seljankat. Õhtu lõppes kultuurimaja liivapõrandal peetud simmaniga, mille muusikalise poole eest hoolitsesid spetsiaalselt selleks õhtuks kokku kutsutud professionaalsed muusikud Viljo Tamm Kanadast, Viktor Vassiljev Tõdvalt, Toomas Leis Jürist, Meelis Sütt Tallinnast ja Jaan Elgula Patikalt. Sügav kummardus teie kõigi ees, kes te meid oma priitahtliku teoga rõõmustasite. Simmani kutsel oli riietuse soovituseks „Kolhoosnik ja kolhoositar“ ja leidus ka mõningaid julgeid, kes kutset järgisid. Stiilsema paari auhinnaks olnud küla sümboolikaga mütsid andisid üheskoos stiilsemini riietatud paarile Kristel ja Jaanus Kikasele üle "kolhoosi esimees" Janek Kunman ja "külanõukogu esimees" Margus Vain.

Tänan kõiki külaelanikke ja ka nende mujalt pärit sõpru, kes üheskoos tegid mai talgupäevast ilusa ja meeldejääva sündmuse meie kõigi jaoks ja loodetavasti annab see põhjust ka tulevikus taas kokku tulla nii tööd tegema kui ka pidutsema.

Kui kõik läheb plaanipäraselt siis tähistame Patikal üleilmset keskkonna päeva 5. juunil taas talgupäevaga jaanitule platsil, et suviseks pööripäevaks see korda seada.

Margus Vain
Kautjala ja Patika külavanem
Teeme Ära 2010 talgupäeva koordinaator Ida-Harjumaal

Löö kaasa 1. mai talgupäeval!

Kodanikualgatuse Teeme Ära Minu Eesti korraldab ka 2010. aastal üleriigilised talgud. Talgupäeval on võimalik kaasa lüüa mitmel moel.
1. Korralda talgud!
Talgud võivad olla pargi või kiigeplatsi korda tegemine, rahvamaja remontimine, kohaliku muinsusmälestise korrastamine või hoopis külaseltsi asutamine ja edasise tegevusplaani ühiselt kokku panek. Oma mõtte saab alates 4. märtsist www.teemeara.ee lehel talgutena ära registreerida, kus see peagi ka teistele nähtavaks muutub ning asuda teisi kaasa kutsuma ja talgupäeva ette valmistama. Vaata lähemalt!
2. Tule talguliseks!
Juba märtsikuus saab siinsamal lehel jälgida, milliseid talguid tegusad inimesed erinevates Eestimaa nurkades korraldavad. 1. aprillil avaneb sealsamas ka talgutele registreerimine, kus igaüks saab valida endale südamelähedased talgud ning ennast ja peret-sõpru kirja panna.
3. Tule mängi talgulistele pilli või korralda pidu!
Et päev koos laulu ja pillimänguga lõbusalt õhtusse saata, kutsume üles kõiki aktiivseid inimesi, kelle eestvedamisel 1. mail talgupeod püsti panna. Kõik, kes on valmis omalt poolt talgulistele pidu korraldama, saavad ühendust võtta talgupäeva kultuuritoimkonnaga. Esinejad saavad samuti ennast alates 15. märtsist siinsamas lehel lahkelt kirja panna, et pidude korraldajad saaksid nad üles leida ja kaasa kutsuda. Samasse kohta jõuab üles ka kogu info kohalike talgupidude kohta.
4. Toeta talguid!
Talgute korraldajaid saab toetada materiaalselt - töövahendite, kinnaste, kottide, toidu või joogipoolisega. Ehk on Sul hoopis saun, mille oleksid valmis talguliste jaoks kuumaks kütma? Et oma tuge pakkuda, võta ühendust meelepärase talgujuhiga või talgupäeva korraldusmeeskonnaga.
Endale meelepäraseid talguid saad toetada ka rahaga – anneta raha läbi Minu Eesti fondi. Selleks tuleb kanda raha arveldusarvele 10220081526014 Kodanikuühiskonna Sihtkapital, lisades selgitusse märksõna "Talgupäev" ja talgukoha viitenumber ( selle leiab iga talgukoha nime juurest)
Talgute registreerimine toimub 4.märtsist kuni 30. aprillini.
5. Tule vabatahtlikuks!
Kui soovid kaasa lüüa talgupäeva ettevalmistamises, täida meie kodulehel sooviavaldus. Lisame Sinu kontaktid andmebaasi ja võtame ühendust niipea kui on pakkuda midagi, mis meie arvates Sinule sobida võiks. Lõpliku otsuse saad seejärel ise teha. Kõiki huvilisi hoiame ka kursis Teeme Ära tegemistega. Vaata lähemalt siit.

Talgud Paislehe teel

Laupäeval 10. oktoobril toimusid heakorratalgud Patika küla Kuremäe uuselamu rajooni ühel sotsiaalmaa krundil Paislehe tee 1, kuhu tulevikus võiks rajada korvpalli platsi.
See plats oli plaanis puhastada juba kevadiste talgute ajal, kuid siis kahjuks seda ei jõudnud.
Otsustasime seda teha veel enne lume tulekut, et kevadel oleks kergem jätkata.

Hommikul kell 10.30, talgute alguse aegu oli taevas täiesti hall, polnud näha ainsatki heledamat laiku. Läksin siiski Urmi Aldo juurde Paislehe teele oma trimmerile järele, jäime jutustama, peagi liitus meiega Lembit Roostiku tänavalt. Ilm paranes ja peagi rauges vihm. Läksime algul kolmekesi sinna platsile tegutsema. Peagi tuli Rait, kes tõi veel ühe trimmeri lisaks. Mõne aja pärast tulid veel Merivälja Peeter Jõekääru teelt, Õunpuu Margus Roostiku teelt, Hendrik Paislehe teelt. Ilm läks aina paremaks ja päike hakkas paistma. Kohale jõudsid ka Jansa ja Patika saunaklubi liige Viibu, kes tõid endaga kaasa ka trimmeri. Nüüd oli platsil juba 4 töötavat trimmerit ja parasjagu töökäsi kuluheina kokku tassimiseks. Kõik läks plaanipäraselt ja kella poole kolmeks oli kuluhein niidetud ja hunnikutesse kokkukantud. Sõime jaanituleplatsil ühise laua taga ka veel minu abikaasa Anneli valmistatud hernesuppi ja rääkisime nii küla kui üldisemalt eesti teemadel.

SUUR, SUUR TÄNU KÕIGILE OSALEJATELE.