Esmaspäev, 29. november 2010

Kadri laupäeval Katrini ja külalastega katri jooksmas.

Kui Mardilaupäeval käisid Kure Robi ja Jõeääre Roland vaid kahekesi mööda Kuremäe majasid marti jooksmas, siis Kadripäeva eel tekkis Jõeääre talu perenaisel Katrinil mõte, kaasata sellesse eesti rahvakombeid aushoidvasse tegevusse ka teisi Patika küla lapsi. Nii ta kutsuski sobivas eas külalapsi enne kadripäeva enda juurde, et nendega Kadripäevast rääkida ja neile vastavat kombestikku tutvustada. Lisaks Robile ja Rolandile osalesid selles veel ka  Berit, Raveli, Rasmus, Valeri ja Robi väikevend Alfred ning Rolandi väikevend Markus. Et ka minul õnnestus seal osaleda, siis kinnitan, et ettevalmistus oli väga sisukas ja lapsed nautisid ühist koostegemist.
Eriti oli seda tunda siis, kui Kadrilaupäeval katri jooksmas käidi. Kui laulud selged ja mõistatused teada, siis oli ka julgem erinevate majade uste taga tuppa laskmist nõuda. Pererahval lasti näidata, kas nad ka lugeda oskavad ja mõistatusi lahendada mõistavad. Tantsiti, lauldi üheskoos ning sooviti pererahvale vilja- ja karjaõnne.
Patika külas on lahked inimesed, kes kostitasid kadrisante väga rohkeste.
Aitäh neile selle eest ning suur tänu Katrinile, kes võttis vaevaks lastega tegeleda.
Huviga järgmisi ettevõtmisi ootama jäädes, Margus Vain

Reede, 12. november 2010

Oh ajad, oh kombed.

Mind ajendas kirjutama üks paari päeva tagune sõit koolibussiga. Patikalt Jürisse.
Ja ma ei taha rääkida sellest, et kruusateed on aukus ja buss hüppas nendes aukudes päris korralikult. Mind tegi hoopis kurvaks see, et tänapäeva noored kas ei tea või ei taha teada elementaarsetest viisakusreeglitest. Millega muidu siis selgitada seda, et suured ja tugevad poisid trügivad bussiuksest enne endast nooremaid tüdrukuid sisse, et siis matslikult tüdrukute eest istekoht ära napsata. Tundub, et see ei olnud esimene erandlik kord ja tundub, et tüdrukud on sellise kohtlemisega vaikides harjunud. Samasugune käitumine jätkub ka kooli ukselt sisenedes, kus tüdrukuid ees lubada pole eriti populaarne. Kas see on tõesti moodne tõlgendus võrdõiguslikkusest? Loodan, et asi pol siiski nii hull ja operatiivselt sekkudes on võimalik praegustest noortest meestest kasvatada viisakaid härrasmehi, mitte mehi, kes tunnevad ebamugavust olukorras, kui peavad naisterahvaid enda ees uksest siise ja välja laskma või naisterahvale riideid selga aitama. Mina siiski loodan veel.