esmaspäev, 28. veebruar 2011

Voose VI Talispordipäev, vol.2

Tänaseks on siis valminud ja avaldatud ametlik videoreportaaz Voose VI Talispordipäevalt, milles kajastatud ilusti ka Patika küla võistkonna tegemisi.

http://www.reporter.ee/2011/02/28/voose-talispordipaevadel-voistlesid-teiste-seas-ka-mart-laar-ja-elmar-liitmaa/

laupäev, 26. veebruar 2011

Vabariigi aastapäeva tähistamine 24.02.2011, VIDEO!

Margus võttis juba päeva tegemised lühidalt sõnades kokku. Jaanus Väljataga usinad näpud ja vaimuteravus lisasid sellele ka uhke video. Vaadake, nautige ja kadestage! Tuleval aastal tulete meiega, eks ju?

Omalt poolt võin lisada, et Kalevipoja vastuvõtt oli tõesti meeliülendav. Kahju, et meil polnud kaasas ei kaamerat, ei fotoaparaati. Minule jättis kõige uhkema mulje "Oort" oma võimsa folkrokiga. Ühislaulmine Ivo Linna juhtimisel kõlas samuti hästi. Küll kippus aeg-ajalt silma tikkuv pisar ja kurku segav okas laulmist eksitama, aga see polnud õnneks nii hull kui laulupeol tuhandete inimestega koos Tõnis Mäe "Koitu" lauldes. Mis teha, kui mõni inimene on näe nii lollike ja naiivne, et ei pea neid ilusaid sõnu vaid sõnakõlksuks. Igatahes sai veel ka tantsitud, nii et kontsad alt tahtsid kaduda ja kleidisaba hoogsate hüpete jaoks kitsaks jäi. Ja magama saime nii 1.30 paiku, üles aga oli vaja tõusta 5.15.

Huvitaval kombel oli hommikul kogu meie pere aegsasti valmis, kõik sai valmis pakitud, vein kuumaks aetud ja tee termostesse tõmbama pandud. Väljas oli küll pisut külm, kuid Toompealt avanev vaade tasus kogu vaeva. Ja päris uhke tunne oli vaadata kõiki neid üliõpilaskorporatsioonide noori, kes tulid oma vaba riigi lippu sel varahommikul, külmast hoolimata austama. tehnika streikis, kaamerad olid peidetud tekkide alla, aga rahvas laulis ja Markus Väljataga karjus. Väga emotsionaalne. Vend Jaan Tomusk tõmbas kõikide pilke ümber õlgade võetud riigilipuga. Tema oli tulnud eelmisel õhtul Haapsalust just selle päeva ja selle hommiku tarvis kohale, ning kahjuks ei oleks täismõõdus lipp koos vardaga Haapsalu-Tallinn bussi peal just eriti tervitatud nähe olnud.

Toompealt kaasa antud lipukesed andsime lohutuseks oma auhindadega pärjatud Pingviini kätte, kes ikka veel ilma trotsides Kadriorus silma rõõmustab.





Siis läks vend Jaan paraadi vaatama, meie aga suundusime kodu poole. Kodus Patikal läks Markus magama, mina vaatasin ühe silmaga paraadi ja teisega magasin, Jaanus aga käis Patika Lumekassi restaureerimas ja filmimas. Sellest, mida mehed hiljem saunaklubis tegid, räägib kõikse paremini video. Mina hoian siinkohal pool suud kinni, ütlen ainult, et see karjuv ebaõiglus tuleb lõpetada - ka naised tahavad sauna!

neljapäev, 24. veebruar 2011

Vabariigi 93. aastapäeva tähistamisest e. Kuidas Patika küla rahvas Toompeal käis

Vabariigi aastapäeva eelõhtul olime koos Väljatagadega kutsutud Nukuteatrisse Kalevipoja vastuvõtule.

Seal kogetud emotsioonid ei lasknud mul veel pikalt magama jääda ja ma suikusin alles kell 2 öösel, sedagi vaid tänu uinutavale telekale...ja nii juhtuski, et rahutu une tõttu oleksin meie varase Patikalt startimise aja maha maganud. (Võib-olla oli selles oma süü ka eelmisel päeval Triinuga suheldes praaliv käitumine, et mina olen varajane tõusja.See tuletas mulle meelde - ära praali, mees). Õnneks olime stardi kellaaja paikapanekul arvestanud teatud varuga ja jõudsime Toompeale piisavalt vara enne piduliku tseremoonia algust. Patikalt startisid Jansa, Jaanus, Katrin, Markus Peeter, Roland ja mina. Toompeal liitusid meiega veel Taivo, Kersti, Terje, Urmas, Jaan ja Priit. Kui koore, korporante, sõjaväelasi, valitsust ja diplomaatilist korpust mitte arvestada, olime ilmselt üks suuremaid seltskondi seal. Ilm oli külm, aga kodust kaasavõetud kuum tee tegi laulmise lihtsamaks.

Peale ametlikku tseremooniat suundusime Patika küla sõprade seltskonnaga Toomkiriku taha vaateplatvormile, et seal üheskoos kehakinnitada kodus küpsetatud pirukate ja teega ning nautida ilusat vaadet Põhja-Tallinnale.

Pirukad söödud, tee ja hõõgvein joodud, otsustasime sõita Kadriorgu, et seal teiste lumeskluptuuridega sõbralikus rivis seisev hr. Pingviin paraadiks ettevalmistada. Tegime talle värvidega uue make up'i ja asetasime väiksed sini-must-valged lipud kätte, et ka temal oleks pidupäev.

Ja see polnud veel kõik, sest otsustasime ka Patika silla juures olevale lumekassile teha pidupäevale kohase make up'i. Kui kassi juurest lahkusime, polnud kell veel 10-gi ja Jansa arvas, et meil on pidupäeva kohta ikka väga palju juba tehtud. Kes teeb, see jõuab. Ja kindlasti jõuab koos tehes veelgi rohkem.

Muusika ühendab inimesi.

19. veebruaril toimus Vaida Raamatukou saalis peamiselt Patika küla inimestest koosneva laulukollektiivi esimene proov. Vaid mees häälerühmasid toetasid Vaida ja Aruvalla mehed.
Olin teinud lauluproovi kutses teinud ettepaneku alustada proove Ehala ja Sibula tuntud lugudega. mõned päevad enneproovi arvas Jansa selle peale, et ei ole vist mõistlik ikka keeruliste lugudega alustada.
Juhendaja Heli Sepp oli ettevalmistanud ligi 10 lugu, mille seast valisime algatuseks mõned lihtsamad ja laulsime need läbi. Vaatamata sellele, et mitmed lauljad teatasid proovi alguses, et pole ammu tõsiselt laulnud, kõlas see muusikaline kooslus sedavõrd lootustandvalt, et Heli otsustas siiski ka Ehala "Papa Carlo lugu" proovida. Me saime isegi sellega peaaegu hakkama.
Lootust lisab seegi, et meie seas oli lisaks Helile veel üks koorijuhtimise kogemusega inimene - Merike Saare. See lubab meil tulevikus proove veelgi intensiivsemalt teha. Üks juhendaja tegeleb meestega, teine naistega.
Järgmine lauluproov toimub väga suure tõenäosusega 5. märtsil Vaidas. NB! Kel huvi ka meiega liituda andke sellest teada e-posti kaudu margus.vain@gmail.com

esmaspäev, 14. veebruar 2011

Kuidas Patika rahvas Voose talimängudel käis e. Vaim olgu värske ja jõud olgu toores.

Üleliia rahvarohke see seltskond nüüd ei olnud, kellega end laupäeva varahommikul Voose poole teele seadsime: Joosep, Ken, Kaidi, Kristine, Taivo ja mina.
Teel olles tuli päike välja ja tundus, et tuleb kena päev. Jõudsime Kuivajõe risti, kui märkasime tee ääres seismas tüdrukuid sildiga "Talispordipäevale". Pidurdasime, kuid sõitsime umbes 100 meetrit mööda ja vaatasime, et meie taga seisatanud auto võttis tüdrukud peale. Süda rahul, jõuavad kohale. Keerasime suure ähmiga Kose peale, hiljem meenus, et sealt kaudu on keerulisem minna ja sõitsime läbi Kose keskuse Tartu maanteele tagasi.
Paunkülla jõudes ja maanteelt maha keerates avastasime enda eest teelt samad tüdrukud, kes varem olid hääletanud. Seekord me enam mööda ei sõitnud, võtsime tüdrukud peale ja jõudsime üheskoos ühtede konkurentidega õigeks ajaks  ilusti kohale. Hiljem selgus, et tüdrukute võistkond võitis 2. koha. Meil oli selle üle iseäranis hea meel. 
Voose rahva poolt korraldatud võistlused olid tõeliselt lahedad ja tõsist pingutamist nõudvad, aga lisaks füüsilisele vastupidavusele oli vaja ka tugevat vaimu. Kui meist kellegil kippus seda väheks jääma, siis tuli rivis ümber reastuda ja lasta väsinumatel võistkonna liikmetel külasärkide seljapealset tunnuskirja lugeda. See aitas mitmel korral.


Külasärgile trükitud tunnuslause aitas väsinud võistlejad taas rajale
Võistluse jooksul tuli läbida 13 võistlusala ja selleks anti aega umbes 3,5 tundi, aga see oli kõik tõeline kvaliteet aeg, sest ilm oli suurepärane. Võib-olla oli veidi külm, kuid päike paistis ja see tegi olemise mõnusaks.
"Suhteliselt piiratud nägemisega" Kaidi ajab hokikepiga palli taga ja Kristine üritab teda juhendada.

Soomekelguga mäkke tõusta ei olegi nii kerge (eriti pehmes lumes), 
aga Taivol tuli see päris hästi välja.

Kaidi suusastiili kohta ütlesid kõrvalseisjad - korralik Veerpalu klassikaline.

Patika seltskond vaatab pealt, kuidas konkurendid lükkavad Tõpratohtrite bussi.
Mida kõike me seal tegema pidime: soomekelguga sõitma, snow-tube'iga poole mäe peal pidurdama, kanderaami kokku panema, läbima seiklusrada, autot lükkama-tõmbama, kaetud silmadega hokikepiga palli taga ajama, suusatama suuskadega, mille klambritesse saapad korralikult ära ei mahtunud, õhupüssist märki laskma ja neljakesi suuskadel olles mäest alla sõitma. Olid ka mõned sõna mängud ja võistlus lõppes nõidade (naisvõistlejate) luuaviskega.
Peale väsitavat päeva sõime Rahvamajas perenaiste poolt valmistatud seljanka suppi ja rääkisime teiste külade inimestega külaelu teemadel. Suurem osa rahvast olid Anija kandi inimesed: Vooselt, Anijalt, Alaverest, Visklast ja Lillist. Raasiku vallast oli Kiviloo küla võistkond ja Rae vallast Soodevahe ja Patika küla võistkonnad. Võistlemas olid ka tuntud voosekate linna sõbrad, tuntumatest tegijatest Elmar Liitmaa ja Mart Laar.
Õhtul lubati ka Kanal 2 bändi Los Trossos esinemist, aga meie küla võistkond oli jätnud suurema osa oma energiast võistlusrajale. Hommikul hääletanud tüdrukud leidsid kohalike seast veel lõõtsamehe ja ärgitasid meid veel tantsima. Nii tegimegi veel nende õpetusel mõned tuurid reilenderit, Pärdi Ukuaru loo saatel valssi ja siis veel mingit vanemat tantsumängu, enne kui lõplikult Vooselt kodu poole asusime.