Rae valla ettevõtlikkuse päev Rae Kultuurikeskuses

25. märstil toimus Rae Kultuurikeskuses Rae valla ettevõtlikkuse päev kus Rae valla MTÜ-d ja väikeettevõtjad tutvustasid oma tegemisi ja pkkusid oma kaupa ja teenuseid rahvale nautimiseks.
Aruvalla külavanem Ardi oli kogunud küla pealt kokku ligi poolsada erinevat hoidist, nendele ilusad sildid peale kleepinud ja müütas neid seal inimestele. Soodevahe külavanem Jaanus oli tradistiooniliselt pakkumas oma talu meesaadusi. Lilleoru tublid naised olid laadal oma teesegude, raamatute ja õppevideotega.
Peeter Böcler esindas laadal mitmeid valla MTÜ'sid: Rae Tehnikaspordi Klubi, Rae Tuletõrje- ja Päästeseltsi, Lion's Klubi ja MTÜ-d Vaida Kool. Laadal oli väljapandud palju erinevate seltside ja eraisikute käsitööd.

Aruvalla külavanem Ardi Mitt müütab oma küla taludest kokku kogutud hoidiseid 

Kautjala-Patika Külaselts oli seekord väljas ühe täitsa uue ettevõtmisega - meesansambel MaJaTa, koosseisus Margus Vain, Jaan Elgula ja Taivo Pahmann tutvustasid kitarre mängides ja lauldes külaseltsi koolitust "Muusika ühendab kogukonda", millega on plaanis minna kindlalt ka oma külast väljapoole.

 MaJaTa bänd: paremalt lugedes Margus, Jaan, Taivo

Laadapäeva lõpus toimusid MTÜ-de ümarlaua poolt korraldatud mõttetalgud Rae valla MTÜ-de koostöö paremaks korraldamiseks.  

Voose VI Talispordipäev, vol.2

Tänaseks on siis valminud ja avaldatud ametlik videoreportaaz Voose VI Talispordipäevalt, milles kajastatud ilusti ka Patika küla võistkonna tegemisi.

http://www.reporter.ee/2011/02/28/voose-talispordipaevadel-voistlesid-teiste-seas-ka-mart-laar-ja-elmar-liitmaa/

Kuidas Patika rahvas Voose talimängudel käis e. Vaim olgu värske ja jõud olgu toores.

Üleliia rahvarohke see seltskond nüüd ei olnud, kellega end laupäeva varahommikul Voose poole teele seadsime: Joosep, Ken, Kaidi, Kristine, Taivo ja mina.

Teel olles tuli päike välja ja tundus, et tuleb kena päev. Jõudsime Kuivajõe risti, kui märkasime tee ääres seismas tüdrukuid sildiga "Talispordipäevale". Pidurdasime, kuid sõitsime umbes 100 meetrit mööda ja vaatasime, et meie taga seisatanud auto võttis tüdrukud peale. Süda rahul, jõuavad kohale. Keerasime suure ähmiga Kose peale, hiljem meenus, et sealt kaudu on keerulisem minna ja sõitsime läbi Kose keskuse Tartu maanteele tagasi.

Paunkülla jõudes ja maanteelt maha keerates avastasime enda eest teelt samad tüdrukud, kes varem olid hääletanud. Seekord me enam mööda ei sõitnud, võtsime tüdrukud peale ja jõudsime üheskoos ühtede konkurentidega õigeks ajaks  ilusti kohale. Hiljem selgus, et tüdrukute võistkond võitis 2. koha. Meil oli selle üle iseäranis hea meel. 

Voose rahva poolt korraldatud võistlused olid tõeliselt lahedad ja tõsist pingutamist nõudvad, aga lisaks füüsilisele vastupidavusele oli vaja ka tugevat vaimu. Kui meist kellegil kippus seda väheks jääma, siis tuli rivis ümber reastuda ja lasta väsinumatel võistkonna liikmetel külasärkide seljapealset tunnuskirja lugeda. See aitas mitmel korral.

Külasärgile trükitud tunnuslause aitas väsinud võistlejad taas rajale

Võistluse jooksul tuli läbida 13 võistlusala ja selleks anti aega umbes 3,5 tundi, aga see oli kõik tõeline kvaliteet aeg, sest ilm oli suurepärane. Võib-olla oli veidi külm, kuid päike paistis ja see tegi olemise mõnusaks.

"Suhteliselt piiratud nägemisega" Kaidi ajab hokikepiga palli taga ja Kristine üritab teda juhendada.

Soomekelguga mäkke tõusta ei olegi nii kerge (eriti pehmes lumes), 

aga Taivol tuli see päris hästi välja.

Kaidi suusastiili kohta ütlesid kõrvalseisjad - korralik Veerpalu klassikaline.

Patika seltskond vaatab pealt, kuidas konkurendid lükkavad Tõpratohtrite bussi.

Mida kõike me seal tegema pidime: soomekelguga sõitma, snow-tube'iga poole mäe peal pidurdama, kanderaami kokku panema, läbima seiklusrada, autot lükkama-tõmbama, kaetud silmadega hokikepiga palli taga ajama, suusatama suuskadega, mille klambritesse saapad korralikult ära ei mahtunud, õhupüssist märki laskma ja neljakesi suuskadel olles mäest alla sõitma. Olid ka mõned sõna mängud ja võistlus lõppes nõidade (naisvõistlejate) luuaviskega.
Peale väsitavat päeva sõime Rahvamajas perenaiste poolt valmistatud seljanka suppi ja rääkisime teiste külade inimestega külaelu teemadel. Suurem osa rahvast olid Anija kandi inimesed: Vooselt, Anijalt, Alaverest, Visklast ja Lillist. Raasiku vallast oli Kiviloo küla võistkond ja Rae vallast Soodevahe ja Patika küla võistkonnad. Võistlemas olid ka tuntud voosekate linna sõbrad, tuntumatest tegijatest Elmar Liitmaa ja Mart Laar.
Õhtul lubati ka Kanal 2 bändi Los Trossos esinemist, aga meie küla võistkond oli jätnud suurema osa oma energiast võistlusrajale. Hommikul hääletanud tüdrukud leidsid kohalike seast veel lõõtsamehe ja ärgitasid meid veel tantsima. Nii tegimegi veel nende õpetusel mõned tuurid reilenderit, Pärdi Ukuaru loo saatel valssi ja siis veel mingit vanemat tantsumängu, enne kui lõplikult Vooselt kodu poole asusime.

hr. Pingviin "Tahan ka paraadile" e. kuidas Patika rahvas Kadriorus käis

Peale seda, kui me Taliharja päeval Patika viadukti juurde suure Lumekassi valmistasime ja siis selle pildid Valgusfestivali kodulehele välja panime, saime korraldajatelt kutse osaleda Kadrioru Pargis toimuval Lumesklulptuuride meistedamise võistlusel. Ja kuna korraldajad olid meid juba ilusti nimekirja pannud, siis me ei saanud sellest toredast võimalusest keelduda.

Millist kuju teha? püüdsin meenutada, mida olin eelmisel aastal sama üritusega seoses näinud, küsisin sõpradelt ja muidugi ennekõike Patika inimestelt. Kuna mõõdud olid suhteliselt konkreetselt etteantud 1x0,9x1,5 m, siis see seadis oma piirid ja suurt Lumekassi polnud mõtet hakata reprodutseerima, sest neid oli seal teisigi. Samuti oli ka jäneseid. Sõprade arhitektide poolt soovitatud külmkapp oli ka tehtud. Minu ideena välja pakutud Peeter I saapad oleks olnud ilmselt liiga abstraktne ja võib-olla mitte nii lihtsasti mõistetav.

Õigesti tegime, et valisime oma võistlustööks Katrin Väljataga poolt pakutud pingviini, sest ühtki teist pingviini Kadriorus sellel pühapäeval polnud.

Tegime ta veidi kurvamoelise ja panime talle nimeks "Tahan ka paraadile, pingviinide paraadile". See meeldis ilmselt ka züriile. Me saime züriilt eripreemia lapsepärasuse ja ülimalt täpse ja filigraanse teostuse eest.
Preemiaks on lasteetendus 4 lapsele klounidelt Piip ja Tuut - igastoslenud perest saab 1 laps seda külastama.

Pingviini meisterdamisest võtsid osa Tuuli Prangli, Katrin ja Roland Väljataga, Harald ja Andre Paist ning Robert ja Margus Vain. Oma käesoojuse andsid pingviini valmismisse ka Mariann ja Jaan Elgula.

Kohal olid nii ETV
http://www.err.ee/ext/popup.aspx?f=2&i=38780&mode=100
Kanal 2
http://www.reporter.ee/2011/01/23/kadrioru-parki-tekkis-lumememmede-allee/
TV3
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-lumememmede-ehitusel-vingusid-saed-ja-kolksusid-labidad.d?id=38957965
ja Delfi fotograafid
http://pilt.delfi.ee/picture/10810919/

Naised teevad, mehed müüvad e. Olustvere hoidiste mess 2010

Seekordsel Olustvere hoidiste messil oli see harjukate laua juures just nõndamoodi, kus enda ja oma sõprade kodust kaasa toodud hoidiseid olid teistele maitsmiseks pakkumas Rae valla Soodevahe külavanem Jaanus Tõnisson ja Patika külavanem Margus Vain.

Soodevahe külavanem Jaanus Tõnisson kiidab parasjagu oma pähklitega meesegu, mille söömine meestepoolt  ei lubavat naistel öösel magada. Samuti saime Jaanuse käest teada vastuse küsimusele "Kus tuleb hoida mett?" - vastus "köögi laual, nähtaval kohal."

Päris ilma naisteta me tegelikult ei saanud. Et Marguse naine oli seekord lastega koju jäänud, võttis too kaasa oma ämma Sirje Vinni, kes Harjumaa teises servas Nissis külaliikumise vankrit veab. Et Sirje oli messil ka varem känud, oli tunda juba ka tema hoidiste nimedest: Toores tomati laks, Rahvusvaheline porgandimoos, Jõulumoos - nimed, mis panid küsima, mis ja kuidas on purki pandud. Meeldivat elevust tekitas ka Jaanuse kiiruga moosipurgile kleebitud silt "Mehe keedetud moos" ja meesegud erinevate pähklite ja kuivatatud lõunamaa viljadega. Tulise mälestuse jätsid messikülastajate suule Rae külast pärit Piret Jõhviku poolt jalopeno piprast valmistatud hoidised: Escabeche ja Tomatillo.
Limu külavanema Leppo abikaasa Merle Lindmäe valmistatud õuna-ingveri moos ei olnudki üleliia vürtsine, ehkki mekkijad esialgu seda kahtlustasid. Nii Linnuoru, kui Kure talu lihtsate ja selgete nimedega moosipurgid söödi kõik tühjaks ja mõnda küsiti veel ka kaasa ostmiseks.

Harjukate moosid enne korralikku ritta seadmist.

Läänemaa naised naaber lauast on oma hoidised juba ritta seadnud.

Järgmisel korral oleme targemad nii nimede, kui ka suuremate varude kaasa võtmise koha pealt.
Kui esialgu oli plaan messi raames ka moosi mekkimiseks pannkooke küpsetada, siis kohepealne reaalsus ja kiire tempo sundisid piirduma vaid röstsaiade valmistamisga, mida nii soolase kui magusa kõrvale pakuti.
Margus oli võtnud messile kaasa ka oma poegade kasvatatud arbuusi ja melonit, mis samuti lõid meie laua juures meeldivat elevust. Margusel tuli päris palju seletada, kuidas on võimalik Põhja-Eesti päikselistel põldudel sedasorti lõunamaise päritoluga vilju kasvata.

Mädapea mõisaproua Marika Vartla enda marineeritud karulauku messikülastajatele pakkumas.

Hoidiste messi kogenumad osalejad Lääne-Virumaalt eesotsas Mädapea mõisaproua Marika Vartlaga tegid soolaste hoidiste kategoorias puhta töö, niisamuti nagu Mulgimaa naised magusate hoidiste kategoorias. Auhinnatud hoidistel olid tõesti vägevad nimed: Marineeeritud karulauk, Täku salat, Tuline musi, Õuna-sokolaadi moos, Kaalikamoos, Kuivatatud kõrvitsalaastud. Kõrvitsalaastude autoriks oli Järvamaa Sõrandu küla esindaja Kaie Altmets.

Suur, suur tänu kõigile Harjumaa perenaistele, kes meie osalemist messil toetasid ja kelle valmistatud hoidiseid meil oli võimalik pakkuda teistele maitsmiseks.
Järgmisel aastal oleme plastis kindlasti suurema seltskonnaga ja rohkemate hoidistega.