Esmaspäev, 16. aprill 2012

Talgupäev pole ainult prügikoristamine

Kevad on tärkamine, ärkamine ja lootus. Ilmad lähevad soojaks, pole enam seda vastikut külma ja arvatavasti läheb ka külalelu aktiivsemalt käima. Teha koos midagi ära. Talgud on põline tava. Ära kahtle, leia talgupaik. Veel vahvam, kui saad seda teha oma kodukülas.

Patika külas on talvel meie seltsielu vaiksem ja passiivsem ning igaüks oma nurgas. Väga palju regulaarseid ühiseid kokkusaamisi pole peale külakoori proovide . Kevad ja suvi toovad inimesed õue ja siis ikka saadakse kokku. Korraldatakse ühiseid ettevõtmisi (mitte üritusi), mulle meeldib öelda: korraldatakse sündmusi.
Aastast-aastasse on maikuu talgupäev selline tähtis sündmus - suvestart.

Minu esimene naljakas talgukogemus on pärit ajast, mil 1994. aastal elasime Lasnamäel. Olin just värskelt oma naisega tuttavaks saanud. Korteriühistu poolt pandi silt välja, et meile toodi mitu koormat mulda, tulge nädalavahetusel ja aidake muld haljasaladele laiali kanda. Majas oli 298 korterit (kaheksa trepikoda, üheksa korrust). Talgupäevale tuli kohale 6-7 majavalitsuse töötajat ja koristajat ning meie, kaks armunut. Kahin, mis neilt inimestelt tuli, oli, et miks nad siia tulid, mida nad saada tahavad? See meenutus ajab siiani muhelema. Meil polnud tõesti midagi vaja, lihtsalt tahtsime koos midagi ära teha.
Ma pole kunagi läinud talgutele selleks, et midagi saada, ennekõike on see võimalus koos midagi ära teha.
Mulle meeldib talgukorras teha asju, üksinda olen laisk tegija. Kambas tehes tulevad asjad paremini välja. Tegime talguid juba mitu aastat enne Teeme Ära talgupäeva nii Patika külas kui Jüri kiriku juures. Olin Jüri kiriku sihtasutuse juhatuses ja siis oli aegu, kui tegime kiriku juures iga kuu talgupäeva, ka talvel. Tegime puid, korrastasime kiriku ümbrust ja muid vajalikke töid.
Sageli on Teeme Ära talgupäevale jäänud selline märk külge, et need on ühed prügikoristamise talgud. Tegelikult olid prügikoristamise talgud ainult esimesel Teeme Ära toimumiskorral, 2008. aastal. Järgmisel aastal tulid mõttetalgud ja peale seda on korraldatud juba väga palju erinevat liiki talguid.
Igaüks, kes tahtis midagi teha, mõtles välja, mida ühiselt talgukorras teha. Talgupäev pole ainult prügikoristamine. Ennekõike on talgupäev võimalus kokku tulla ja midagi koos ühiselt teha, midagi vajalikku. Talgukeskkonnas hakkab aasta-aastalt üha enam silma n-ö eratalguid, kus oma kodutalus sõpruskonnaga midagi korda tehakse. Siiamaani on talgud olnud ühiskondlikud: kas korrastatakse küla, tehakse külaplats või ujumiskoht korda. Ei ole ju talgutraditsioon ei praeguse Eesti ega nõukaaja leiutis, talgutraditsioon on meil põline, vanasti käidi talguid talust talusse tegemas. Olid sule- ja linatalgud, heina tehti talgukorras. Ega ühes talus tavaliselt polnud nii palju tööjõudu, et selliseid hooajatöid teha. Ikka käidi talgukorras üksteisel abiks või kutsuti appi linnas elavad sugulased.
Miks peaks talgutele minema? Ei peagi, see on ennekõike võimalus midagi ühiselt ära teha. Eks läbi ühiste tegevuste kujuneb ka kogukond. Selgub, kes on valmis panustama ühistesse tegevutesse ja kes pole. See, kes ühistesse tegemistesse vähem panustab, sellel jääb mõnes mõttes ka sõnaõigust vähemaks ühiste asjade otsustamisel. Kui kohalik omavalitsus näeb, et kuskil kogukonnas on tublid inimesed, kes on otsustanud midagi ise teha, siis sinna on mõistlik ka vallaraha panustada. Lihtne on küsida, raskem omalt poolt anda, aga andmise rõõm on määratult suurem.
Kui me teeme nimekirja vajalikest tegevustest ja palume igal kogukonna liikmel ära märkida, millisesse tegevusse on keegi valmis panustama kas aega, raha või töökäsi, siis need tegevused, mis saavad rohkema toetuse, on ilmselt ka jätkusuutlikumad.
Mida võiksid teha need, kes on veel osavõtu suhtes kahevahel? Harjumaal on väga erinevate tegevustega talgukohti ja mitmeid väga erilisi paiku, kus tore ja töine päev veeta. Päris üksi võõrasse seltskonda minna pole vahva, kindlasti tasuks mõni hea sõber ära rääkida ja koos minna.
Teeme Ära talgupäeva veebilehel on iga talgupaiga kohta kirjas, milliseid töid tehakse, missuguseid töövahendeid on vaja kaasa võtta, kui palju abilisi oodatakse. Enamasti pakutakse talgupaikades töö lõppedes talgusuppi ning paljudes kohtades ka meelelahutust. Samuti leiab talgupäeva veebilehelt lugusid, kuidas tänu eelmistele talgupäevadele on inimesed leidnud endale töö või armastuse.
Hea ilmaga veeta mõnus kevadpäev ja natukene sõpruskonnaga tööd teha, see on suurepärane. Talgupäev pakub hea võimaluse neile, kes pole ammu kodukülas käinud.
Kohtumiseni 5. mail!

Pühapäev, 1. aprill 2012

Rae valla ettevõtlikkuse päev Rae Kultuurikeskuses

25. märstil toimus Rae Kultuurikeskuses Rae valla ettevõtlikkuse päev kus Rae valla MTÜ-d ja väikeettevõtjad tutvustasid oma tegemisi ja pkkusid oma kaupa ja teenuseid rahvale nautimiseks.
Aruvalla külavanem Ardi oli kogunud küla pealt kokku ligi poolsada erinevat hoidist, nendele ilusad sildid peale kleepinud ja müütas neid seal inimestele. Soodevahe külavanem Jaanus oli tradistiooniliselt pakkumas oma talu meesaadusi. Lilleoru tublid naised olid laadal oma teesegude, raamatute ja õppevideotega.
Peeter Böcler esindas laadal mitmeid valla MTÜ'sid: Rae Tehnikaspordi Klubi, Rae Tuletõrje- ja Päästeseltsi, Lion's Klubi ja MTÜ-d Vaida Kool. Laadal oli väljapandud palju erinevate seltside ja eraisikute käsitööd.
Aruvalla külavanem Ardi Mitt müütab oma küla taludest kokku kogutud hoidiseid 

Kautjala-Patika Külaselts oli seekord väljas ühe täitsa uue ettevõtmisega - meesansambel MaJaTa, koosseisus Margus Vain, Jaan Elgula ja Taivo Pahmann tutvustasid kitarre mängides ja lauldes külaseltsi koolitust "Muusika ühendab kogukonda", millega on plaanis minna kindlalt ka oma külast väljapoole.

 MaJaTa bänd: paremalt lugedes Margus, Jaan, Taivo

Laadapäeva lõpus toimusid MTÜ-de ümarlaua poolt korraldatud mõttetalgud Rae valla MTÜ-de koostöö paremaks korraldamiseks.  

Vabariigi sünnipäeva tähistamas

Osade Patika küla inimeste ilusaks traditsiooniks on saanud Vabariigi aastapäeva tähistamine Toompeal. Sellel aastal käisime Toompeal juba 4. aastat, "Külavanema vastuvõtu" nime all toimus see sündmus aga teist aastat.
 Pildil meie küla kolmikud koos oma vanema õega. Nid pildistab Jansa.
Pildi autor Regina Lilleorg

Pidulaua pildile on jäänud kaneelirullid ja pannkoogid Korba Mari viineripirukad on juba nahka pistetud.  Pildi autor Regina Lilleorg

Koos teiste eestimaalastega osaleme päiksetõusul algaval pidulikul lipuheiskamise tseremoonial ja peale seda koguneme Toompea lossi põhjaküljel olevale platvormile, kus sööme ühiselt kodust kaasa võetud pidusööke.


Aasta - aastalt on selle ilusa tradistiooniga liitunud üha uusi Patika küla inimesi  ja ka meie sõpru mujalt ümberkaudsetest küladest ja ka Tallinnast. Et lossi põhjaküljel olev platvorm on piisavalt suur, siis mõtlesime, et võiksime kutsuda sinna ka kõiki teisi külaliigutajaid üle Harjumaa.


Patika Paadimatk, vol.2

27. augustil 2011. a toimus Patika küla inimeste eestvõttel juba traditsiooniline paadimatk Pirita jõel. Paadimatkast võttis osa kümme paatkonda, kokku 35 inimest. 

Paadid on veel üheskoos Pildi autor Jaanus Väljataga

Need, kes ise seekord paadile ei tulnud, tulid meid Jõe äärde tervitama 
Pildi autor Jaanus Väljataga

Vaskjala Beach - väike puhkus enne koju tagasi pöördumist 
Pildi autor Jaanus Väljataga

Kui 2010. aastal sõitsime endise Vaida sauna juurest Trangi talu ujumiskohani, siis seekord kulges sõit Trangi talu ujumiskoha juurest allavoolu kuni Vaskjala ujumiskohani ja tagasi. Matka pikkuseks kujunes tublimatel umbes 14 kilomeetrit. Viietunnine veesõit ei olnud liigne võistlemine kiires tempos ja võimaldas nautida ka Pirita jõe kallastel elavate inimeste loodut.

Paadimatka lõppedes süütasime koos teiste üle-eestiliste muinastuledega, täpselt kell 21.30 Mai Väljataga ette loetud loitsu saatel Pirita jõe kaldal ka oma muinastule. Lisaks suurele tulele süütasime veel ka igaüks oma väikese küünla ja saatsime selle koos soovidega allavoolu mere poole teele.

 Patika paadimatka ja muinastulede öö korraldamise eest tahan tänada Mai, Katrin ja Jaanus Väljataga. Paadirendi eest suur tänu Meelis Kasemaale ja Põhja- Harju Koostöökogule. Randumisplatsi korrastamise eest hoolitsesid Jaanus ja Katrin Väljataga, Pille Lohk ja Lembit Tannebaum.