Vabariigi aastapäeva eelõhtul olime koos Väljatagadega kutsutud Nukuteatrisse Kalevipoja vastuvõtule.
Seal kogetud emotsioonid ei lasknud mul veel pikalt magama jääda ja ma suikusin alles kell 2 öösel, sedagi vaid tänu uinutavale telekale...ja nii juhtuski, et rahutu une tõttu oleksin meie varase Patikalt startimise aja maha maganud. (Võib-olla oli selles oma süü ka eelmisel päeval Triinuga suheldes praaliv käitumine, et mina olen varajane tõusja.See tuletas mulle meelde - ära praali, mees). Õnneks olime stardi kellaaja paikapanekul arvestanud teatud varuga ja jõudsime Toompeale piisavalt vara enne piduliku tseremoonia algust. Patikalt startisid Jansa, Jaanus, Katrin, Markus Peeter, Roland ja mina. Toompeal liitusid meiega veel Taivo, Kersti, Terje, Urmas, Jaan ja Priit. Kui koore, korporante, sõjaväelasi, valitsust ja diplomaatilist korpust mitte arvestada, olime ilmselt üks suuremaid seltskondi seal. Ilm oli külm, aga kodust kaasavõetud kuum tee tegi laulmise lihtsamaks.
Peale ametlikku tseremooniat suundusime Patika küla sõprade seltskonnaga Toomkiriku taha vaateplatvormile, et seal üheskoos kehakinnitada kodus küpsetatud pirukate ja teega ning nautida ilusat vaadet Põhja-Tallinnale.
Pirukad söödud, tee ja hõõgvein joodud, otsustasime sõita Kadriorgu, et seal teiste lumeskluptuuridega sõbralikus rivis seisev hr. Pingviin paraadiks ettevalmistada. Tegime talle värvidega uue make up'i ja asetasime väiksed sini-must-valged lipud kätte, et ka temal oleks pidupäev.
Ja see polnud veel kõik, sest otsustasime ka Patika silla juures olevale lumekassile teha pidupäevale kohase make up'i. Kui kassi juurest lahkusime, polnud kell veel 10-gi ja Jansa arvas, et meil on pidupäeva kohta ikka väga palju juba tehtud. Kes teeb, see jõuab. Ja kindlasti jõuab koos tehes veelgi rohkem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar