Muusika ühendab inimesi.

19. veebruaril toimus Vaida Raamatukou saalis peamiselt Patika küla inimestest koosneva laulukollektiivi esimene proov. Vaid mees häälerühmasid toetasid Vaida ja Aruvalla mehed.
Olin teinud lauluproovi kutses teinud ettepaneku alustada proove Ehala ja Sibula tuntud lugudega. mõned päevad enneproovi arvas Jansa selle peale, et ei ole vist mõistlik ikka keeruliste lugudega alustada.
Juhendaja Heli Sepp oli ettevalmistanud ligi 10 lugu, mille seast valisime algatuseks mõned lihtsamad ja laulsime need läbi. Vaatamata sellele, et mitmed lauljad teatasid proovi alguses, et pole ammu tõsiselt laulnud, kõlas see muusikaline kooslus sedavõrd lootustandvalt, et Heli otsustas siiski ka Ehala "Papa Carlo lugu" proovida. Me saime isegi sellega peaaegu hakkama.
Lootust lisab seegi, et meie seas oli lisaks Helile veel üks koorijuhtimise kogemusega inimene - Merike Saare. See lubab meil tulevikus proove veelgi intensiivsemalt teha. Üks juhendaja tegeleb meestega, teine naistega.
Järgmine lauluproov toimub väga suure tõenäosusega 5. märtsil Vaidas. NB! Kel huvi ka meiega liituda andke sellest teada e-posti kaudu margus.vain@gmail.com

Kuidas Patika rahvas Voose talimängudel käis e. Vaim olgu värske ja jõud olgu toores.

Üleliia rahvarohke see seltskond nüüd ei olnud, kellega end laupäeva varahommikul Voose poole teele seadsime: Joosep, Ken, Kaidi, Kristine, Taivo ja mina.

Teel olles tuli päike välja ja tundus, et tuleb kena päev. Jõudsime Kuivajõe risti, kui märkasime tee ääres seismas tüdrukuid sildiga "Talispordipäevale". Pidurdasime, kuid sõitsime umbes 100 meetrit mööda ja vaatasime, et meie taga seisatanud auto võttis tüdrukud peale. Süda rahul, jõuavad kohale. Keerasime suure ähmiga Kose peale, hiljem meenus, et sealt kaudu on keerulisem minna ja sõitsime läbi Kose keskuse Tartu maanteele tagasi.

Paunkülla jõudes ja maanteelt maha keerates avastasime enda eest teelt samad tüdrukud, kes varem olid hääletanud. Seekord me enam mööda ei sõitnud, võtsime tüdrukud peale ja jõudsime üheskoos ühtede konkurentidega õigeks ajaks  ilusti kohale. Hiljem selgus, et tüdrukute võistkond võitis 2. koha. Meil oli selle üle iseäranis hea meel. 

Voose rahva poolt korraldatud võistlused olid tõeliselt lahedad ja tõsist pingutamist nõudvad, aga lisaks füüsilisele vastupidavusele oli vaja ka tugevat vaimu. Kui meist kellegil kippus seda väheks jääma, siis tuli rivis ümber reastuda ja lasta väsinumatel võistkonna liikmetel külasärkide seljapealset tunnuskirja lugeda. See aitas mitmel korral.

Külasärgile trükitud tunnuslause aitas väsinud võistlejad taas rajale

Võistluse jooksul tuli läbida 13 võistlusala ja selleks anti aega umbes 3,5 tundi, aga see oli kõik tõeline kvaliteet aeg, sest ilm oli suurepärane. Võib-olla oli veidi külm, kuid päike paistis ja see tegi olemise mõnusaks.

"Suhteliselt piiratud nägemisega" Kaidi ajab hokikepiga palli taga ja Kristine üritab teda juhendada.

Soomekelguga mäkke tõusta ei olegi nii kerge (eriti pehmes lumes), 

aga Taivol tuli see päris hästi välja.

Kaidi suusastiili kohta ütlesid kõrvalseisjad - korralik Veerpalu klassikaline.

Patika seltskond vaatab pealt, kuidas konkurendid lükkavad Tõpratohtrite bussi.

Mida kõike me seal tegema pidime: soomekelguga sõitma, snow-tube'iga poole mäe peal pidurdama, kanderaami kokku panema, läbima seiklusrada, autot lükkama-tõmbama, kaetud silmadega hokikepiga palli taga ajama, suusatama suuskadega, mille klambritesse saapad korralikult ära ei mahtunud, õhupüssist märki laskma ja neljakesi suuskadel olles mäest alla sõitma. Olid ka mõned sõna mängud ja võistlus lõppes nõidade (naisvõistlejate) luuaviskega.
Peale väsitavat päeva sõime Rahvamajas perenaiste poolt valmistatud seljanka suppi ja rääkisime teiste külade inimestega külaelu teemadel. Suurem osa rahvast olid Anija kandi inimesed: Vooselt, Anijalt, Alaverest, Visklast ja Lillist. Raasiku vallast oli Kiviloo küla võistkond ja Rae vallast Soodevahe ja Patika küla võistkonnad. Võistlemas olid ka tuntud voosekate linna sõbrad, tuntumatest tegijatest Elmar Liitmaa ja Mart Laar.
Õhtul lubati ka Kanal 2 bändi Los Trossos esinemist, aga meie küla võistkond oli jätnud suurema osa oma energiast võistlusrajale. Hommikul hääletanud tüdrukud leidsid kohalike seast veel lõõtsamehe ja ärgitasid meid veel tantsima. Nii tegimegi veel nende õpetusel mõned tuurid reilenderit, Pärdi Ukuaru loo saatel valssi ja siis veel mingit vanemat tantsumängu, enne kui lõplikult Vooselt kodu poole asusime.

hr. Pingviin "Tahan ka paraadile" e. kuidas Patika rahvas Kadriorus käis

Peale seda, kui me Taliharja päeval Patika viadukti juurde suure Lumekassi valmistasime ja siis selle pildid Valgusfestivali kodulehele välja panime, saime korraldajatelt kutse osaleda Kadrioru Pargis toimuval Lumesklulptuuride meistedamise võistlusel. Ja kuna korraldajad olid meid juba ilusti nimekirja pannud, siis me ei saanud sellest toredast võimalusest keelduda.

Millist kuju teha? püüdsin meenutada, mida olin eelmisel aastal sama üritusega seoses näinud, küsisin sõpradelt ja muidugi ennekõike Patika inimestelt. Kuna mõõdud olid suhteliselt konkreetselt etteantud 1x0,9x1,5 m, siis see seadis oma piirid ja suurt Lumekassi polnud mõtet hakata reprodutseerima, sest neid oli seal teisigi. Samuti oli ka jäneseid. Sõprade arhitektide poolt soovitatud külmkapp oli ka tehtud. Minu ideena välja pakutud Peeter I saapad oleks olnud ilmselt liiga abstraktne ja võib-olla mitte nii lihtsasti mõistetav.

Õigesti tegime, et valisime oma võistlustööks Katrin Väljataga poolt pakutud pingviini, sest ühtki teist pingviini Kadriorus sellel pühapäeval polnud.

Tegime ta veidi kurvamoelise ja panime talle nimeks "Tahan ka paraadile, pingviinide paraadile". See meeldis ilmselt ka züriile. Me saime züriilt eripreemia lapsepärasuse ja ülimalt täpse ja filigraanse teostuse eest.
Preemiaks on lasteetendus 4 lapsele klounidelt Piip ja Tuut - igastoslenud perest saab 1 laps seda külastama.

Pingviini meisterdamisest võtsid osa Tuuli Prangli, Katrin ja Roland Väljataga, Harald ja Andre Paist ning Robert ja Margus Vain. Oma käesoojuse andsid pingviini valmismisse ka Mariann ja Jaan Elgula.

Kohal olid nii ETV
http://www.err.ee/ext/popup.aspx?f=2&i=38780&mode=100
Kanal 2
http://www.reporter.ee/2011/01/23/kadrioru-parki-tekkis-lumememmede-allee/
TV3
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-lumememmede-ehitusel-vingusid-saed-ja-kolksusid-labidad.d?id=38957965
ja Delfi fotograafid
http://pilt.delfi.ee/picture/10810919/

Taliharjapäeva tähistamine Patikal

 15. jaanuaril 2011. tähistasime Patika viadukti juures talve selgroo murdumist. 

Selle päeva meenutuseks otsustasime viadukti juurde rajada praktilise lumeskulptuuri, mida saaksid lapsed kasutada ka liumäena. Et peagi on algamas Kassi aasta, otsustasime liumäele anda kassi kuju. 
Sel ajal, kui Jõeääre Jaanus ja Kure Margus koos Veljo ja tema juhitud laaduriga kassi kere jaoks lund kokku kuhjasid, käisid Katrin, Kaidi, Kristine ja teised koos lastega Loigu tiigil nädal tagasi rajatud liuvälja lumest puhastamas. Tööd jätkus kõigile ja keegi külmetama ega paigal seisma ei pidanud.

Vahepeal puhkasime, sõime Katrini tehtud kukleid, jõime teed ja töötasime täie hooga edasi. Tegime kassile korralikult värvidega näo ka pähe ja pajuokstest vurrud.
Kui hämaraks hakkas minema, tuli meie toimetamist vaatama perekond Liutkevicius ja tõi kuumaõhu laterna, millelel kassi näo peale joonistasime ja siis üheskoos taevasse lennutasime. 

Päeva jooksul tehtust tegi Jaanus ka video, mille leiad siit.

Järgmisel päeval tuli meie Lumekassi vaatama ka Kanal 2 Reporteri meeskond, kes tegi väikse reportaazi pühapäeva õhtuse saate tarvis, mille leiad siit 
Taliharjapäeva sündmuste kohta leiad pilteka siit

770.-s juubeliaasta on alanud.

Täna, Kolmekuningapäeval toimus Loigu talu tiigil Patika küla kirjaliku esmamainimise 770.-nda aastapäeva esimene kultuurisündmus. 1,5 tunnise lumelükkamise järel avasime Loigu tiigil liuvälja, Vähe sellest, mehed otsustasid lükata lahti ka ovaali, selleks, et lisaks iluuisutamisele ja hokile, saaks sellel tegeleda ka kiiruisutamisega.
Jansa pakkus küll välja, et peamiseks spordialaks sellel tiigil kujunebb koleuisutamine. Usun, et meie seas leidub ikkagi ka selliseid, kes soovivad harrastada harjumuspäraseid uisutamise alasid.
Samal ajal, kui täiskasvanud tiigil rassisd, meisterdas Katrin enda kodu soojas toas lastega koos klaaspurkidele kaunistusi.

Aitäh kõigile 15 tublile inimesele, kes liuvälja puhastamisel osalesid ja muidugi eriline tänu Jaanusele ja Katrinile, kes selle idee algatasid ja olid ka peamisteks korraldajateks.

Järgmise nädala laupäeval 15. jaanuaril püüame teha algust lumelinna rajamisega Kure talu koplisse.

PS. Seoses plaanide muutumisega toimub 15. jaanuari sündmus hoopis Patika silla juures algusega kell 12.00
vt. ka postituse juurde lisatud kommentaare.

HEAD UUT

Head uut aastat kõigile, kellele sedda ei saanud Patika sillal näost näkku soovida.
Ilus aasta on jälle mööda saanud ja ilmselt veegi ilusam ootab ees. Sellel aastal saame tähistada Patika küla kirjaliku esmamainimise 770.-ndat aastapäeva ja võiks anda kogu meie selle aasta tegemistele oma positiivse laengu.
Tundub, et juba on andnudki. Jõeääre Katrin on käivitamas lastele pärimuskultuuri tutvustamise õhtuid.
Esimene selleteemaline kokkusaamine toimub Jõeääre talus 6. jaanuaril kell 18.30.
Samal ajal, kui Katrin lastega tegeleb, on kõik isad emad kutsutud kõikvõimalike lumetõrje vahenditega Loigu talu tiigile, et see vähemasti osaliselt lumest puhastada ja rajada sinna liuväli.
Eelteatena olgu veel öeldud, et 15. jaanuaril plaanime Kure talu koplis üheskoos põletada ära jõulukuused ja alustada lumelinna rajamisega.

Kadri laupäeval Katrini ja külalastega katri jooksmas.

Kui Mardilaupäeval käisid Kure Robi ja Jõeääre Roland vaid kahekesi mööda Kuremäe majasid marti jooksmas, siis Kadripäeva eel tekkis Jõeääre talu perenaisel Katrinil mõte, kaasata sellesse eesti rahvakombeid aushoidvasse tegevusse ka teisi Patika küla lapsi. Nii ta kutsuski sobivas eas külalapsi enne kadripäeva enda juurde, et nendega Kadripäevast rääkida ja neile vastavat kombestikku tutvustada. Lisaks Robile ja Rolandile osalesid selles veel ka  Berit, Raveli, Rasmus, Valeri ja Robi väikevend Alfred ning Rolandi väikevend Markus. Et ka minul õnnestus seal osaleda, siis kinnitan, et ettevalmistus oli väga sisukas ja lapsed nautisid ühist koostegemist.
Eriti oli seda tunda siis, kui Kadrilaupäeval katri jooksmas käidi. Kui laulud selged ja mõistatused teada, siis oli ka julgem erinevate majade uste taga tuppa laskmist nõuda. Pererahval lasti näidata, kas nad ka lugeda oskavad ja mõistatusi lahendada mõistavad. Tantsiti, lauldi üheskoos ning sooviti pererahvale vilja- ja karjaõnne.
Patika külas on lahked inimesed, kes kostitasid kadrisante väga rohkeste.
Aitäh neile selle eest ning suur tänu Katrinile, kes võttis vaevaks lastega tegeleda.
Huviga järgmisi ettevõtmisi ootama jäädes, Margus Vain