Patika Jaanituli 2013

https://www.facebook.com/media/set/?set=oa.10151680200356489&type=1

Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva tähistamine ja külavanema vastuvõtt Toompeal

Juba 5. aastat otsustas osa Patika küla inimesi minna Toompeale Vabariigi sünnipäeva puhul korraldatavale pidulikule lipuheiskamise tseremooniale.

Ootame ja vaatame Jansaga, kas äkki on keegi veel Toompea lossi hoovist tulejate seast meiega liitumas 

Ametliku osa järel kogunesime juba tradistiooni kohaselt Toompea lossi veeres olevasse Piiskopi aeda ja pidasime seal maha mõnusa pikniku.

Peaaegu kogu kamp on pildile saanud. Puuduvad veel hilinejad: Anneli Kana ja temaga koos olnud Saku valla inimesed,
Katerina Puusepp oma paljulapselise perega ja Patika külakoori sopran Mairis Nigul oma perega.
Pilti teevad Peetri alevikuvanem Margus Laula ja Harju Elu turundusjuht Regina Lilleorg

Siia pildile mahtusid küll kõik ära. Osad väiksemad on vanemate taga peidus ja Margus Laula on endiselt fotoka taga.

Ilm oli natukene külmem kui ootasime, aga külma vastu võitlesime sooja teega. Teesid oli sellel aastal mitmeid Peetri alevikuvanem Margus ütles enda teed tutvustades - selles on kõik, mida maja seina äärest korjata sain - maitses hää.

Harju Elu turundusjuht Regina Lilleorg üllatas kohaletulnuid sellel aastal soojade kaneelirullide ja Jakob Hurda sünnikodu lähedalt korjatud pärnaõitest teega. Anu Jesmini seenepirukad olid samuti tegijad.

Peetri alevikuvanem Margus Laula on laste jaoks kodust kaasa võtnud suure ämbri täie komme.

Range ja  tähtsa kõne asemel on niisama tore meestega juttu rääkida. 

.

Rattamatk Patika - Voose ja Voose Avatud Külaväravad

 Hei Patika inimene.

 

Voose Külaselts korraldab koostöös Eestimaa Külaliikumisega Kodukant 21.juulil projekti "Avatud Külaväravad" raames Voose külas mitmeid ettevõtmisi. Vaata täpsemalt http://www.kylad.ee/cmtls/1/2/place/5 . See on väga põnev ja sisukas  programm.

Grupp Patika küla inimesi plaanib Voosele sõita ratastega. Kutsume kõiki endaga ühinema teile sobivas matka punktis. Selleks et jõuda õigeaegselt ja ühise seltskonnana Voosele, panin siia kirja ka mõned kontrollajad trassile jäävates asustatud punktides:   

 

Patika - start kell 9.00

Suursoo - 7,5 km 9.35-9.40

Pikavere - 15 km - 10.00-10.10

Kiviloo - 21 km - 10.45

Alavere rist - 28 km - 11.20

Voose rist - 34 km - 11.50

Voose - 36 km - 12.00

 

Rattamatka marsruudi kaardi vaatamiseks kliki siia või kopeeri alljärgnev link:

http://kaart.otsing.delfi.ee/index.php?id=1&uid=480ccaa332b24400e90e5a38ddc184ee#tc3

 

Selleks, et meie matka paremini korraldada saaksime, anna enda tulekust teada e-posti: margus.vain@gmail.com või tel 5114273
Etteteatanutele korraldame soovi korral ka transpordi(sh. ratta) Vooselt Patikale.

Eelmisel aastal Kautjala-Patika külaseltsi poolt korraldataval 35 km rattamatkal osalenud noorim rattur oli 6 aastane. 

 

 

Tervitades,

 

 

Margus Vain

Patika külavanem

tel 5114273

---

Tagasi

Jaanituli Kure koplis

 

Eilsest juhib Rae Vallavalitsust Patika küla mees

 Juuni kuu Rae vallavolikogu istungil valiti Rae vallavanemaks Patika külast Kareste talust pärit Mart Võrklaev, kes töötas juba ka varem vallavalitsuses maakorraldaja ja abivallavanemana. 

Pikemalt loe uudist siit http://www.rae.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=531&Itemid=186

Talgupäev pole ainult prügikoristamine

Kevad on tärkamine, ärkamine ja lootus. Ilmad lähevad soojaks, pole enam seda vastikut külma ja arvatavasti läheb ka külalelu aktiivsemalt käima. Teha koos midagi ära. Talgud on põline tava. Ära kahtle, leia talgupaik. Veel vahvam, kui saad seda teha oma kodukülas.

Patika külas on talvel meie seltsielu vaiksem ja passiivsem ning igaüks oma nurgas. Väga palju regulaarseid ühiseid kokkusaamisi pole peale külakoori proovide . Kevad ja suvi toovad inimesed õue ja siis ikka saadakse kokku. Korraldatakse ühiseid ettevõtmisi (mitte üritusi), mulle meeldib öelda: korraldatakse sündmusi.

Aastast-aastasse on maikuu talgupäev selline tähtis sündmus - suvestart.

Minu esimene naljakas talgukogemus on pärit ajast, mil 1994. aastal elasime Lasnamäel. Olin just värskelt oma naisega tuttavaks saanud. Korteriühistu poolt pandi silt välja, et meile toodi mitu koormat mulda, tulge nädalavahetusel ja aidake muld haljasaladele laiali kanda. Majas oli 298 korterit (kaheksa trepikoda, üheksa korrust). Talgupäevale tuli kohale 6-7 majavalitsuse töötajat ja koristajat ning meie, kaks armunut. Kahin, mis neilt inimestelt tuli, oli, et miks nad siia tulid, mida nad saada tahavad? See meenutus ajab siiani muhelema. Meil polnud tõesti midagi vaja, lihtsalt tahtsime koos midagi ära teha.
Ma pole kunagi läinud talgutele selleks, et midagi saada, ennekõike on see võimalus koos midagi ära teha.
Mulle meeldib talgukorras teha asju, üksinda olen laisk tegija. Kambas tehes tulevad asjad paremini välja. Tegime talguid juba mitu aastat enne Teeme Ära talgupäeva nii Patika külas kui Jüri kiriku juures. Olin Jüri kiriku sihtasutuse juhatuses ja siis oli aegu, kui tegime kiriku juures iga kuu talgupäeva, ka talvel. Tegime puid, korrastasime kiriku ümbrust ja muid vajalikke töid.
Sageli on Teeme Ära talgupäevale jäänud selline märk külge, et need on ühed prügikoristamise talgud. Tegelikult olid prügikoristamise talgud ainult esimesel Teeme Ära toimumiskorral, 2008. aastal. Järgmisel aastal tulid mõttetalgud ja peale seda on korraldatud juba väga palju erinevat liiki talguid.
Igaüks, kes tahtis midagi teha, mõtles välja, mida ühiselt talgukorras teha. Talgupäev pole ainult prügikoristamine. Ennekõike on talgupäev võimalus kokku tulla ja midagi koos ühiselt teha, midagi vajalikku. Talgukeskkonnas hakkab aasta-aastalt üha enam silma n-ö eratalguid, kus oma kodutalus sõpruskonnaga midagi korda tehakse. Siiamaani on talgud olnud ühiskondlikud: kas korrastatakse küla, tehakse külaplats või ujumiskoht korda. Ei ole ju talgutraditsioon ei praeguse Eesti ega nõukaaja leiutis, talgutraditsioon on meil põline, vanasti käidi talguid talust talusse tegemas. Olid sule- ja linatalgud, heina tehti talgukorras. Ega ühes talus tavaliselt polnud nii palju tööjõudu, et selliseid hooajatöid teha. Ikka käidi talgukorras üksteisel abiks või kutsuti appi linnas elavad sugulased.
Miks peaks talgutele minema? Ei peagi, see on ennekõike võimalus midagi ühiselt ära teha. Eks läbi ühiste tegevuste kujuneb ka kogukond. Selgub, kes on valmis panustama ühistesse tegevutesse ja kes pole. See, kes ühistesse tegemistesse vähem panustab, sellel jääb mõnes mõttes ka sõnaõigust vähemaks ühiste asjade otsustamisel. Kui kohalik omavalitsus näeb, et kuskil kogukonnas on tublid inimesed, kes on otsustanud midagi ise teha, siis sinna on mõistlik ka vallaraha panustada. Lihtne on küsida, raskem omalt poolt anda, aga andmise rõõm on määratult suurem.
Kui me teeme nimekirja vajalikest tegevustest ja palume igal kogukonna liikmel ära märkida, millisesse tegevusse on keegi valmis panustama kas aega, raha või töökäsi, siis need tegevused, mis saavad rohkema toetuse, on ilmselt ka jätkusuutlikumad.
Mida võiksid teha need, kes on veel osavõtu suhtes kahevahel? Harjumaal on väga erinevate tegevustega talgukohti ja mitmeid väga erilisi paiku, kus tore ja töine päev veeta. Päris üksi võõrasse seltskonda minna pole vahva, kindlasti tasuks mõni hea sõber ära rääkida ja koos minna.
Teeme Ära talgupäeva veebilehel on iga talgupaiga kohta kirjas, milliseid töid tehakse, missuguseid töövahendeid on vaja kaasa võtta, kui palju abilisi oodatakse. Enamasti pakutakse talgupaikades töö lõppedes talgusuppi ning paljudes kohtades ka meelelahutust. Samuti leiab talgupäeva veebilehelt lugusid, kuidas tänu eelmistele talgupäevadele on inimesed leidnud endale töö või armastuse.
Hea ilmaga veeta mõnus kevadpäev ja natukene sõpruskonnaga tööd teha, see on suurepärane. Talgupäev pakub hea võimaluse neile, kes pole ammu kodukülas käinud.
Kohtumiseni 5. mail!

Rae valla ettevõtlikkuse päev Rae Kultuurikeskuses

25. märstil toimus Rae Kultuurikeskuses Rae valla ettevõtlikkuse päev kus Rae valla MTÜ-d ja väikeettevõtjad tutvustasid oma tegemisi ja pkkusid oma kaupa ja teenuseid rahvale nautimiseks.
Aruvalla külavanem Ardi oli kogunud küla pealt kokku ligi poolsada erinevat hoidist, nendele ilusad sildid peale kleepinud ja müütas neid seal inimestele. Soodevahe külavanem Jaanus oli tradistiooniliselt pakkumas oma talu meesaadusi. Lilleoru tublid naised olid laadal oma teesegude, raamatute ja õppevideotega.
Peeter Böcler esindas laadal mitmeid valla MTÜ'sid: Rae Tehnikaspordi Klubi, Rae Tuletõrje- ja Päästeseltsi, Lion's Klubi ja MTÜ-d Vaida Kool. Laadal oli väljapandud palju erinevate seltside ja eraisikute käsitööd.

Aruvalla külavanem Ardi Mitt müütab oma küla taludest kokku kogutud hoidiseid 

Kautjala-Patika Külaselts oli seekord väljas ühe täitsa uue ettevõtmisega - meesansambel MaJaTa, koosseisus Margus Vain, Jaan Elgula ja Taivo Pahmann tutvustasid kitarre mängides ja lauldes külaseltsi koolitust "Muusika ühendab kogukonda", millega on plaanis minna kindlalt ka oma külast väljapoole.

 MaJaTa bänd: paremalt lugedes Margus, Jaan, Taivo

Laadapäeva lõpus toimusid MTÜ-de ümarlaua poolt korraldatud mõttetalgud Rae valla MTÜ-de koostöö paremaks korraldamiseks.