Talgupäev pole ainult prügikoristamine

Kevad on tärkamine, ärkamine ja lootus. Ilmad lähevad soojaks, pole enam seda vastikut külma ja arvatavasti läheb ka külalelu aktiivsemalt käima. Teha koos midagi ära. Talgud on põline tava. Ära kahtle, leia talgupaik. Veel vahvam, kui saad seda teha oma kodukülas.

Patika külas on talvel meie seltsielu vaiksem ja passiivsem ning igaüks oma nurgas. Väga palju regulaarseid ühiseid kokkusaamisi pole peale külakoori proovide . Kevad ja suvi toovad inimesed õue ja siis ikka saadakse kokku. Korraldatakse ühiseid ettevõtmisi (mitte üritusi), mulle meeldib öelda: korraldatakse sündmusi.

Aastast-aastasse on maikuu talgupäev selline tähtis sündmus - suvestart.

Minu esimene naljakas talgukogemus on pärit ajast, mil 1994. aastal elasime Lasnamäel. Olin just värskelt oma naisega tuttavaks saanud. Korteriühistu poolt pandi silt välja, et meile toodi mitu koormat mulda, tulge nädalavahetusel ja aidake muld haljasaladele laiali kanda. Majas oli 298 korterit (kaheksa trepikoda, üheksa korrust). Talgupäevale tuli kohale 6-7 majavalitsuse töötajat ja koristajat ning meie, kaks armunut. Kahin, mis neilt inimestelt tuli, oli, et miks nad siia tulid, mida nad saada tahavad? See meenutus ajab siiani muhelema. Meil polnud tõesti midagi vaja, lihtsalt tahtsime koos midagi ära teha.
Ma pole kunagi läinud talgutele selleks, et midagi saada, ennekõike on see võimalus koos midagi ära teha.
Mulle meeldib talgukorras teha asju, üksinda olen laisk tegija. Kambas tehes tulevad asjad paremini välja. Tegime talguid juba mitu aastat enne Teeme Ära talgupäeva nii Patika külas kui Jüri kiriku juures. Olin Jüri kiriku sihtasutuse juhatuses ja siis oli aegu, kui tegime kiriku juures iga kuu talgupäeva, ka talvel. Tegime puid, korrastasime kiriku ümbrust ja muid vajalikke töid.
Sageli on Teeme Ära talgupäevale jäänud selline märk külge, et need on ühed prügikoristamise talgud. Tegelikult olid prügikoristamise talgud ainult esimesel Teeme Ära toimumiskorral, 2008. aastal. Järgmisel aastal tulid mõttetalgud ja peale seda on korraldatud juba väga palju erinevat liiki talguid.
Igaüks, kes tahtis midagi teha, mõtles välja, mida ühiselt talgukorras teha. Talgupäev pole ainult prügikoristamine. Ennekõike on talgupäev võimalus kokku tulla ja midagi koos ühiselt teha, midagi vajalikku. Talgukeskkonnas hakkab aasta-aastalt üha enam silma n-ö eratalguid, kus oma kodutalus sõpruskonnaga midagi korda tehakse. Siiamaani on talgud olnud ühiskondlikud: kas korrastatakse küla, tehakse külaplats või ujumiskoht korda. Ei ole ju talgutraditsioon ei praeguse Eesti ega nõukaaja leiutis, talgutraditsioon on meil põline, vanasti käidi talguid talust talusse tegemas. Olid sule- ja linatalgud, heina tehti talgukorras. Ega ühes talus tavaliselt polnud nii palju tööjõudu, et selliseid hooajatöid teha. Ikka käidi talgukorras üksteisel abiks või kutsuti appi linnas elavad sugulased.
Miks peaks talgutele minema? Ei peagi, see on ennekõike võimalus midagi ühiselt ära teha. Eks läbi ühiste tegevuste kujuneb ka kogukond. Selgub, kes on valmis panustama ühistesse tegevutesse ja kes pole. See, kes ühistesse tegemistesse vähem panustab, sellel jääb mõnes mõttes ka sõnaõigust vähemaks ühiste asjade otsustamisel. Kui kohalik omavalitsus näeb, et kuskil kogukonnas on tublid inimesed, kes on otsustanud midagi ise teha, siis sinna on mõistlik ka vallaraha panustada. Lihtne on küsida, raskem omalt poolt anda, aga andmise rõõm on määratult suurem.
Kui me teeme nimekirja vajalikest tegevustest ja palume igal kogukonna liikmel ära märkida, millisesse tegevusse on keegi valmis panustama kas aega, raha või töökäsi, siis need tegevused, mis saavad rohkema toetuse, on ilmselt ka jätkusuutlikumad.
Mida võiksid teha need, kes on veel osavõtu suhtes kahevahel? Harjumaal on väga erinevate tegevustega talgukohti ja mitmeid väga erilisi paiku, kus tore ja töine päev veeta. Päris üksi võõrasse seltskonda minna pole vahva, kindlasti tasuks mõni hea sõber ära rääkida ja koos minna.
Teeme Ära talgupäeva veebilehel on iga talgupaiga kohta kirjas, milliseid töid tehakse, missuguseid töövahendeid on vaja kaasa võtta, kui palju abilisi oodatakse. Enamasti pakutakse talgupaikades töö lõppedes talgusuppi ning paljudes kohtades ka meelelahutust. Samuti leiab talgupäeva veebilehelt lugusid, kuidas tänu eelmistele talgupäevadele on inimesed leidnud endale töö või armastuse.
Hea ilmaga veeta mõnus kevadpäev ja natukene sõpruskonnaga tööd teha, see on suurepärane. Talgupäev pakub hea võimaluse neile, kes pole ammu kodukülas käinud.
Kohtumiseni 5. mail!

Rae valla ettevõtlikkuse päev Rae Kultuurikeskuses

25. märstil toimus Rae Kultuurikeskuses Rae valla ettevõtlikkuse päev kus Rae valla MTÜ-d ja väikeettevõtjad tutvustasid oma tegemisi ja pkkusid oma kaupa ja teenuseid rahvale nautimiseks.
Aruvalla külavanem Ardi oli kogunud küla pealt kokku ligi poolsada erinevat hoidist, nendele ilusad sildid peale kleepinud ja müütas neid seal inimestele. Soodevahe külavanem Jaanus oli tradistiooniliselt pakkumas oma talu meesaadusi. Lilleoru tublid naised olid laadal oma teesegude, raamatute ja õppevideotega.
Peeter Böcler esindas laadal mitmeid valla MTÜ'sid: Rae Tehnikaspordi Klubi, Rae Tuletõrje- ja Päästeseltsi, Lion's Klubi ja MTÜ-d Vaida Kool. Laadal oli väljapandud palju erinevate seltside ja eraisikute käsitööd.

Aruvalla külavanem Ardi Mitt müütab oma küla taludest kokku kogutud hoidiseid 

Kautjala-Patika Külaselts oli seekord väljas ühe täitsa uue ettevõtmisega - meesansambel MaJaTa, koosseisus Margus Vain, Jaan Elgula ja Taivo Pahmann tutvustasid kitarre mängides ja lauldes külaseltsi koolitust "Muusika ühendab kogukonda", millega on plaanis minna kindlalt ka oma külast väljapoole.

 MaJaTa bänd: paremalt lugedes Margus, Jaan, Taivo

Laadapäeva lõpus toimusid MTÜ-de ümarlaua poolt korraldatud mõttetalgud Rae valla MTÜ-de koostöö paremaks korraldamiseks.  

Vabariigi sünnipäeva tähistamas

Osade Patika küla inimeste ilusaks traditsiooniks on saanud Vabariigi aastapäeva tähistamine Toompeal. Sellel aastal käisime Toompeal juba 4. aastat, "Külavanema vastuvõtu" nime all toimus see sündmus aga teist aastat.

 Pildil meie küla kolmikud koos oma vanema õega. Nid pildistab Jansa.
Pildi autor Regina Lilleorg

Pidulaua pildile on jäänud kaneelirullid ja pannkoogid Korba Mari viineripirukad on juba nahka pistetud.  Pildi autor Regina Lilleorg

Koos teiste eestimaalastega osaleme päiksetõusul algaval pidulikul lipuheiskamise tseremoonial ja peale seda koguneme Toompea lossi põhjaküljel olevale platvormile, kus sööme ühiselt kodust kaasa võetud pidusööke.

Aasta - aastalt on selle ilusa tradistiooniga liitunud üha uusi Patika küla inimesi  ja ka meie sõpru mujalt ümberkaudsetest küladest ja ka Tallinnast. Et lossi põhjaküljel olev platvorm on piisavalt suur, siis mõtlesime, et võiksime kutsuda sinna ka kõiki teisi külaliigutajaid üle Harjumaa.

Patika Paadimatk, vol.2

27. augustil 2011. a toimus Patika küla inimeste eestvõttel juba traditsiooniline paadimatk Pirita jõel. Paadimatkast võttis osa kümme paatkonda, kokku 35 inimest. 

Paadid on veel üheskoos Pildi autor Jaanus Väljataga

Need, kes ise seekord paadile ei tulnud, tulid meid Jõe äärde tervitama 

Pildi autor Jaanus Väljataga

Vaskjala Beach - väike puhkus enne koju tagasi pöördumist 
Pildi autor Jaanus Väljataga

Kui 2010. aastal sõitsime endise Vaida sauna juurest Trangi talu ujumiskohani, siis seekord kulges sõit Trangi talu ujumiskoha juurest allavoolu kuni Vaskjala ujumiskohani ja tagasi. Matka pikkuseks kujunes tublimatel umbes 14 kilomeetrit. Viietunnine veesõit ei olnud liigne võistlemine kiires tempos ja võimaldas nautida ka Pirita jõe kallastel elavate inimeste loodut.

Paadimatka lõppedes süütasime koos teiste üle-eestiliste muinastuledega, täpselt kell 21.30 Mai Väljataga ette loetud loitsu saatel Pirita jõe kaldal ka oma muinastule. Lisaks suurele tulele süütasime veel ka igaüks oma väikese küünla ja saatsime selle koos soovidega allavoolu mere poole teele.

 Patika paadimatka ja muinastulede öö korraldamise eest tahan tänada Mai, Katrin ja Jaanus Väljataga. Paadirendi eest suur tänu Meelis Kasemaale ja Põhja- Harju Koostöökogule. Randumisplatsi korrastamise eest hoolitsesid Jaanus ja Katrin Väljataga, Pille Lohk ja Lembit Tannebaum.

Veskitaguse sillalt vajus Pirita jõkke Teehooldusmasin

 Laupäeval 14.jaanuaril sõitis Patikalt suunaga Veskitaguse poole teehooldusmasin. Veskitaguse poolt tuli talle vastu sõiduk. Teehooldemasin hakkas tagurdama ja silla libeduse tõttu vajus koos silla piirdega Pirita jõkke. 

Laupäeval püüti masinat jõest välja tõsta, kuid kiire veevool jões ja muud raskendavad olud ei võimaldanud seda teha. Masina tagaosa liikus veelgi enam silla alla. 
http://www.reporter.ee/2012/01/15/lumesahk-libises-sillalt-jokke/

Esmaspäeval jätkuvad tõenäoliselt auto väljatõstmise tööd. Silla piirkonnas liikumisel peab olema ettevaatlik. 

Kuidas Patika korraldas uhke aastapäevapeo

Patika külavanem Margus Vain jagab elamusi, mida koges oma kodukülas, kui Patika küla elanikud ja nende sõbrad tähistasid küla kirjaliku esmamainimise 770.aastapäeva Lauritsapäeva laada ja kontserdiga.

Laadapäevale oli tulnud müüjaid tõesti mitmest kaugest kandist. Kõige kaugemad külalised olid sibulamüüjad Peipsi äärest Kolkjalt. Suitsuliha müüjad olid kohale tulnud Elvast. Viinamarja istikute müüjaid oli kaks: Viimsist ja Kose vallast Roogojalt.
Koduselt valmistatud leiba ja seepe pakkus OÜ Ökosepad Saha külast. Soodevahe külavanem Jaanus pakkus mett, kalja ja õlut.

OÜ Ökosepad Saha külast pakkusid erinevaid käsitöö seepe ja koduselt valmistatud rukkileba 

Oma uhkete kaltsuvaipadega olid tulnud Patika laadale Kõue käsitöölised. Omavalmistatud ehteid, patju ja mütse pakkusid Keila kandi inimesed. Puutööd olid tulnud laadale pakkuma Märjamaa ja Patika mehed. Külaseltsi telgi all sai osta soodsalt kasutatud riideid. Tallinna kunstnikke - käsitöölisi esindas laadal oma vabade mõtete kunstiga noor kunstnik Pia Pikkor.

Kaugema kandi inimestel läks vist müük kõige paremini või ostab inimene laadalt ikkagi ennekõike toidukraami ja käsitööd ostetakse vähem. Et müük paremini edeneks, oli Elvast pärit lihamüüjal ka mobiilne makseterminaal kaasas, et kellegil ei jääks sularaha puudumise tõttu kaup ostamata.
SeeSee Stuudio välistuudios sai teha pilte koos sõpradega ja lisada pildile konkreetse päeva puhuks kujundatud raamistus.

Stiilsema müüja tiitli peakorraldaja silmis pälvis Seli küla Kalda talu peremees Toivo Rüütmann, kes oli pealaest jalatallani jõukale talupojale kohaselt riietatud. Toivo pakkus laadalistele oma talu köögivilju, õunu ja mett.

Laadapäeva ajal said kõik soovijad osaleda mitmes erinevas käsitöö õpitoas. Triinu Randoja ja Triin Sepp juhendasid salvräti tehnikaga laastude kaunistamist ja laste joonistamise töötuba. Aktiivsematel oli võimalik märgi töötoas valmistada endale ise vabalt valitud kujundusega rinnamärk. Katrin Väljataga korraldas lastele mänge ja võistlusi.

Triinu Randoja, Eva jaanson ja Riin Närjussoo lastega laaste kaunistamas

Katrin Väljataga lastele mänge korraldamas

Külapäeval toimus ka kaks konkurssi. Koduõlle konkursile olid omavalmistatud kesvamärjukese lisaks Patika meestele toonud ka Limu ja Soodevahe küla mehed. Tihedas konkurentsis saavutas parima õlle tiitli ikkagi oma küla meeste Taivo Pahmanni ja Jaan Elgula valmistatud piparmündi maitseline õlu.
Fotokonkurss seevastu polnud nii aktiivse osavõtuga. Peeter Böckleri tehtud piltidele polnud konkurente. Peetri koostatud oli ka Patika küla, Rae valla ja Harjumaa teemalise viktoriini küsimustik.

Laadapäeva kontsertprogrammi avas Roland Väljataga, kes esitas kitarril kaks pala. 19. veebruaril loodud Patika küla koor esitas 10-st laulust koosneva kava, milles oli lugusid varasemast kui ka uuemast ajast. Traditsiooniliste ühendkoori laulude esitamiseks kutsusime endale abiks Jüri Perekoori. Koore juhendasid Heli Sepp ja Rutt Ridbeck.

Patika küla koor ja Jüri Perekoor ühendkooride laule esitamas

Õhtu edenedes astusid lavale bändid BREYMES ja VAEV, kellest esimene esitas peamiselt eestikeelset omaloomingut ja viimane eestikeelsete tuntud artistide parimate lugude töötlusi.

Jüri Gümnaasiumi bänd Breymes esines Patika külapäeval veidi vähendatud koosseisus

Kunagine Laagna Gümnaasiumi koolibänd VAEV esitas Patika külapäeval eesti tuntumate artistide lugude töötlusi

Külapäeva – laata toetasid ja aitasid korraldada: EAS – Kohaliku Omaalgatuse Programm, Rae Vallavalitsus, Kadaka Küla Selts, Salu Küla Selts, Soodevahe Külaselts, Pajupea küla, Kalle Loorand, Anne-Ly Suvi, Jaanus Tõnisson, Jaan Elgula, Triin Sepp, Triinu Randoja, Katrin Väljataga, Aldo Urm, Rait Ustav, Peeter Böckler, OÜ Kauritel, OÜ Kasco, OÜ Groove Decor, OÜ Rekato, OÜ Võtikmetsa, Rae Tuletõrje- ja Päästeselts ja Eesti Rahvusringhääling.

Patika paadimatk ja muinastulede öö

Juba sellel laupäeval tähistame kõigi teiste veeäärsete kogukondadega Muinstulede ööd paadimatkaga Pirita jõel ja pärast soojendame oma märjast külmunud konte lõkke ääres.
Täpsema info saamiseks klõpsa pildil.