Patika talgupäeva ettevalmistamine algas juba enam kui kuu aega tagasi, kui väiksema külameeste seltskonnaga Korba talu saunas maha istusime ja kõikvõimalikud talguobjektid Patika külas ülesse loetlesime.
Esmane nimekiri sai suhteliselt pikk, kuid päeva lähenedes, hakkasime nimekirjast vaikselt objekte maha tõmbama. Nimekirja jäid just need, mida olime valmis eeldatava talguliste seltskonnaga teostama.
Üks ambitsioonikas plaan, puhastada Pirita jõe äärt, langes ära, sest talgupäeva ajal on lindude pesitsemise aeg ja sellest tulenev raierahu, mis poleks võimaldanud jõekoristust korrektselt läbi viia.
Tallinna Ülikooli Kultuuriklubi liikmetest tudengid lubasid ja tulid meile talgupäeval appi. Nendele usaldasime bussipeatuse kujundamise ja värvimise. Noorte inimeste värske lähenemine andis bussipeatusele uue värvilise ja kaugele silmapaistva ilme.
Tudengitega oli kaasas ka Hawai saarelt pärit vahetusüliõpilane (seisab tagareas keskel), kes jäi meie talgupäevaga väga rahule.
Kirja zabloone lõigati välja lausa asfaldil külitades
Aedlinna elanikud alustasid oma koristustalguid peaaegu 1 tund teistest varem
Aedlinna inimesed koristasid tradistsiooniliselt oma piirkonnast keskuse suunas kulgevate Aedlinna ja Nabala teede ääred. Keskuse inimesed koristasid Vana-Tartu maanteed nii Jüri kui Vaida suunal.
Kuremäe elamurajooni tugisambad Margus Õunpuu ja Rait Ustav koristasid koos aedlinnas elavate Uku ja Ville Allikverega tulevast ujumiskohta Pirita jõe ja Kuremäe elamurajooni vahel.
Talgusupi keetmise juures oli seekordselt peakokaks betoonimeister Peeter, keda abistasid Kaidi, Katrin, Jana ja allkirjutanu.
Veel nädal aega enne talgupäeva toimumist ei olnud meil väga kindlast teadmist, mida teha Kultuurimaja liivapõrandaga, et see ei tolmaks liialt. Esitasin suhtluskeskkonna Facebook kaudu sõpradele palveid abistada vana põrana materjali leidmisel. Asi lahenes meie jaoks õnneliku juhuse läbi, kui ühel päeval astus minu juurest töölt läbi põrandakatteid müüva firma Floorin ärikliendihaldur Liia-Mai ja tõi mulle uuemaid põranda näidiseid. Rääkisin tallegi oma murest. Liia-Mai lubas mõelda, mida teha annab. Paari päeva pärast helistas ja teatas, et nad oma töötajatega midagi leidsid, tulgu ma autoga järele. Läksime kohale ja avastasime eest peaaegu terve euro-aluse täie vanu materjalinäidiseid, mis neil olid lihtsalt laos seisnud. Sellega saime katta kogu saali põranda. Oleme neile selle abi eest tõsiselt tänulikud.
Tõeliselt viimasel tunnil lahenes ka see mure, mida panna aluspõrandaks. Firmalt Outdoor Media saime kasutatud reklaambännerid, mis sobisid selleks ideaalselt.
Suur tänu ka Rae vallale, kes juba aastaid on külades korraldatavaid heakorratalguid omalt poolt toetanud prügikottide, kinnaste, prügiveo ja jookidega.
Meie talgupäeva ja samas ka Euroopa Vabtahtliku Tegevuse Nädala lõpetas tõeline vabatahte avaldus - Patika Kultuurimaja saalis mängis täiesti tasuta tantsuks 100% professionaalsetest muusikutest koosnev Patika Talgubänd VOL 2. - tööpealkirjadega Anti Biotikum või Jansa Mansa koosseisus: Antti Kammiste Vaskjalast, Ülari Kirsipuu Veskitaguselt, Aivar Joonas, Ants Nuut, Meelis Sütt Tallinnast, Meelis Punder Nõmmelt, Toomas Lunge ja Tamur Marjasoo Tartust ning Patika küla oma mees Jaan "Jansa" Elgula. Siirast mängulustist pakatanud pillimehed panid saali kiirelt kaasa elama, kahju vaid, et talgusimmanile nõnda vähe rahvast oli kokku tulnud, kes sellest mõnusast muusikast osa said. Ehteestlaslik on ju seegi, et "algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama". Kui väljas hämaramaks läks, tuli ka tantsijaid juurde.
Peale pillimeeste etteaste lõpetamist jätkus simman plaadimuusika saatel veel hiliste öötundideni. Mina sain koju umbes öösel kolme paiku. Oli taaskord tegus ja emotsionaalset energiat andnud talgupäev. Aitäh kõigile, kes ühel või teisel moel kaasa aitasid selle meeleoluka sündmuse teokssaamisel. Hea on, kui sul on sõpru, kelle abile saad loota. Osakem neid hoida. Osakem hoida ka oma kodukohta, et lihtsama koristuse juurest saaksime tulevikus talgutööde käigus rohkem rõhku panna millegi uue loomiseks, ehitamiseks.