esmaspäev, 3. märts 2014

Kuidas Patika rahvas raekaid Toompeal vastu võttis

Patika külavanem Margus Vain meenutab 24. veebruari varahommikust kogunemist Toompeale, kuhu kogunes palju inimesi Rae vallast.

Kui linnamehed lossiplatsile jõudsid, olid maakad juba ammu lossihoovis. Varane tulek Patika külast tasus ennast ära ja võimaldas asuda lossihoovis hea vaatega positsioonidele. Ei tea, kas oli põhjuseks hea soe ilm, kodanike isamaalisuse kasv või mingid muud põhjused, aga sellel aastal oli kogunenud erinevast paigust Toompeale Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud pidulikust lipuheiskamise tseremooniast osa saama nii palju inimesi, et kõik korraga lossihoovile ei mahtunudki.
Minu ja ka mitmete Patika inimeste jaoks sai see traditsioon alguse 2007. a. kui meie külla värskelt elama kolinud Jaan Elgula kutsus Saunaklubi Õlle 13 liikmed, kelle hulgas oli selleks hetkeks juba ka Patika küla mehi, pidulikule lipuheiskamisele. 2008. aastal käisime Toompeal oluliselt väiksema seltskonnaga: Jaan Elgula, Joosep ja Taivo Pahmann ning allkirjutanu.

2009. a mõtlesime, et kuidas kaasata sellesse ettevõtmisse rohkem oma küla inimesi ja kuna meil oma külas külamaja pole, kus seda pidupäeva tähistada, andsime sellele sündmusele veidi kodusema nime - Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud Patika külavanema vastuvõtt Toompeal. See idee toimis, sest vaatamata külmale ilmale (-27C) tuli toona Toompeale väga palju külaelanikke. Sealt alates oleme seda traditsiooni hoidnud ja järjest rohkem oma sõpru nii kodukülast kui ka kaugemalt Toompeale kutsunud. Nii nagu korralikul vastuvõtul, nii on ka meil alati kaetud rikkalik pidulaud, mille erinevad kodukokad on pidupäevaks spetsiaalselt valmistanud ja endaga kaasa võtnud põhimõttel, et jaguks endale ja ka sõpradele. Eelmisel aastal kostitas külalisi ajalehe Harju Elu toimetaja Regina Lilleorg ahjusoojade pannkookidega. Ka sellel aastal ei puudunud soe toit. Sooja šsokolaadise kringli oli Toomkiriku taga Piiskopi Aias asuvale linnamüürile kaetud pidulauale toonud perekond Rannaste Peetri alevikust. Seekordsel vastuvõtul osalesid lisaks Patika küla inimestele ka Jüri, Vaida ja Peetri alevike ning Limu küla ja Tallinna linna elanikud. Vabariigi aastapäev ei möödunud ka seekord väliskülalisteta - Priit Põldmäe oli võtnud vastuvõtule kaasa oma Ukraina sõbrad.
Toompealt lahkudes, jätkus pidupäev perekeskselt koduselt teleka vahendusel aastapäeva paraadi jälgides. Õhtul koguneti taas Korba talu sauna traditsioonilisele Saunaklubi istungile.     
Oma riigi kestvuse eelduseks on aktiivne ja iseseisvalt hakkama saav kogukond, kus igaüks osaleb oma annetega ja on võrdväärselt tunnustatud. Olgu see siis osalemine ühistel aruteludel oma kodukandi arengu nimel või mõne konkreetsema asja ära tegemisel ja siin ei saa öelda, et üks oleks teisest kuidagi tähtsam. Suured asjad sünnivad väikestest, loeb, kuidas me oskame need suuremaks tervikuks siduda.

Sellel aastal on meie külal ees suur väljakutse - korraldada Rae valla külade päev nii hästi kui me seda suudame. Olgu meil häid kaasteelisi selles ettevõtmises.

Teeme üheskoos Eesti paremaks.

Patika küla rahvas käis Voosel talverõõme nautimas

Patika küla talviste tegemiste lahutamatuks osaks on saanud Voose Talispordi päeval osalemine.
Kui tänavu peeti Voosel juba 9. Talisprodipäev, siis Patika küla esindus osales sellel toredal sündmusel 4. ndat korda.
Sellel aastal olime eriti rahvarohke esindusega Voosel: oma küla nimel panime välja 2 4-liikmelist võistkonda ja meie naised aitasid ka Limu küla võistkonna Talisporidpäeva võitjaks.

Voose Talipäeva peakorraldaja ja Voose külavanem Andrus Nilisk viib Patika ja Limu küla rahva isiklikult võistluse starti
Pildi autor: Piret Britta Pallon

Videomeenutuse 9. Voose Talispordipäevast leiad siit http://www.reporter.ee/2014/02/13/voose-kula-legendaarne-talispordipaev/

esmaspäev, 25. veebruar 2013

Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva tähistamine ja külavanema vastuvõtt Toompeal

Juba 5. aastat otsustas osa Patika küla inimesi minna Toompeale Vabariigi sünnipäeva puhul korraldatavale pidulikule lipuheiskamise tseremooniale.
Ootame ja vaatame Jansaga, kas äkki on keegi veel Toompea lossi hoovist tulejate seast meiega liitumas 

Ametliku osa järel kogunesime juba tradistiooni kohaselt Toompea lossi veeres olevasse Piiskopi aeda ja pidasime seal maha mõnusa pikniku.


Peaaegu kogu kamp on pildile saanud. Puuduvad veel hilinejad: Anneli Kana ja temaga koos olnud Saku valla inimesed,
Katerina Puusepp oma paljulapselise perega ja Patika külakoori sopran Mairis Nigul oma perega.
Pilti teevad Peetri alevikuvanem Margus Laula ja Harju Elu turundusjuht Regina Lilleorg

Siia pildile mahtusid küll kõik ära. Osad väiksemad on vanemate taga peidus ja Margus Laula on endiselt fotoka taga.

Ilm oli natukene külmem kui ootasime, aga külma vastu võitlesime sooja teega. Teesid oli sellel aastal mitmeid Peetri alevikuvanem Margus ütles enda teed tutvustades - selles on kõik, mida maja seina äärest korjata sain - maitses hää.

Harju Elu turundusjuht Regina Lilleorg üllatas kohaletulnuid sellel aastal soojade kaneelirullide ja Jakob Hurda sünnikodu lähedalt korjatud pärnaõitest teega. Anu Jesmini seenepirukad olid samuti tegijad.

Peetri alevikuvanem Margus Laula on laste jaoks kodust kaasa võtnud suure ämbri täie komme.
Range ja  tähtsa kõne asemel on niisama tore meestega juttu rääkida. 
.

esmaspäev, 16. aprill 2012

Talgupäev pole ainult prügikoristamine

Kevad on tärkamine, ärkamine ja lootus. Ilmad lähevad soojaks, pole enam seda vastikut külma ja arvatavasti läheb ka külalelu aktiivsemalt käima. Teha koos midagi ära. Talgud on põline tava. Ära kahtle, leia talgupaik. Veel vahvam, kui saad seda teha oma kodukülas.

Patika külas on talvel meie seltsielu vaiksem ja passiivsem ning igaüks oma nurgas. Väga palju regulaarseid ühiseid kokkusaamisi pole peale külakoori proovide . Kevad ja suvi toovad inimesed õue ja siis ikka saadakse kokku. Korraldatakse ühiseid ettevõtmisi (mitte üritusi), mulle meeldib öelda: korraldatakse sündmusi.
Aastast-aastasse on maikuu talgupäev selline tähtis sündmus - suvestart.

Minu esimene naljakas talgukogemus on pärit ajast, mil 1994. aastal elasime Lasnamäel. Olin just värskelt oma naisega tuttavaks saanud. Korteriühistu poolt pandi silt välja, et meile toodi mitu koormat mulda, tulge nädalavahetusel ja aidake muld haljasaladele laiali kanda. Majas oli 298 korterit (kaheksa trepikoda, üheksa korrust). Talgupäevale tuli kohale 6-7 majavalitsuse töötajat ja koristajat ning meie, kaks armunut. Kahin, mis neilt inimestelt tuli, oli, et miks nad siia tulid, mida nad saada tahavad? See meenutus ajab siiani muhelema. Meil polnud tõesti midagi vaja, lihtsalt tahtsime koos midagi ära teha.
Ma pole kunagi läinud talgutele selleks, et midagi saada, ennekõike on see võimalus koos midagi ära teha.
Mulle meeldib talgukorras teha asju, üksinda olen laisk tegija. Kambas tehes tulevad asjad paremini välja. Tegime talguid juba mitu aastat enne Teeme Ära talgupäeva nii Patika külas kui Jüri kiriku juures. Olin Jüri kiriku sihtasutuse juhatuses ja siis oli aegu, kui tegime kiriku juures iga kuu talgupäeva, ka talvel. Tegime puid, korrastasime kiriku ümbrust ja muid vajalikke töid.
Sageli on Teeme Ära talgupäevale jäänud selline märk külge, et need on ühed prügikoristamise talgud. Tegelikult olid prügikoristamise talgud ainult esimesel Teeme Ära toimumiskorral, 2008. aastal. Järgmisel aastal tulid mõttetalgud ja peale seda on korraldatud juba väga palju erinevat liiki talguid.
Igaüks, kes tahtis midagi teha, mõtles välja, mida ühiselt talgukorras teha. Talgupäev pole ainult prügikoristamine. Ennekõike on talgupäev võimalus kokku tulla ja midagi koos ühiselt teha, midagi vajalikku. Talgukeskkonnas hakkab aasta-aastalt üha enam silma n-ö eratalguid, kus oma kodutalus sõpruskonnaga midagi korda tehakse. Siiamaani on talgud olnud ühiskondlikud: kas korrastatakse küla, tehakse külaplats või ujumiskoht korda. Ei ole ju talgutraditsioon ei praeguse Eesti ega nõukaaja leiutis, talgutraditsioon on meil põline, vanasti käidi talguid talust talusse tegemas. Olid sule- ja linatalgud, heina tehti talgukorras. Ega ühes talus tavaliselt polnud nii palju tööjõudu, et selliseid hooajatöid teha. Ikka käidi talgukorras üksteisel abiks või kutsuti appi linnas elavad sugulased.
Miks peaks talgutele minema? Ei peagi, see on ennekõike võimalus midagi ühiselt ära teha. Eks läbi ühiste tegevuste kujuneb ka kogukond. Selgub, kes on valmis panustama ühistesse tegevutesse ja kes pole. See, kes ühistesse tegemistesse vähem panustab, sellel jääb mõnes mõttes ka sõnaõigust vähemaks ühiste asjade otsustamisel. Kui kohalik omavalitsus näeb, et kuskil kogukonnas on tublid inimesed, kes on otsustanud midagi ise teha, siis sinna on mõistlik ka vallaraha panustada. Lihtne on küsida, raskem omalt poolt anda, aga andmise rõõm on määratult suurem.
Kui me teeme nimekirja vajalikest tegevustest ja palume igal kogukonna liikmel ära märkida, millisesse tegevusse on keegi valmis panustama kas aega, raha või töökäsi, siis need tegevused, mis saavad rohkema toetuse, on ilmselt ka jätkusuutlikumad.
Mida võiksid teha need, kes on veel osavõtu suhtes kahevahel? Harjumaal on väga erinevate tegevustega talgukohti ja mitmeid väga erilisi paiku, kus tore ja töine päev veeta. Päris üksi võõrasse seltskonda minna pole vahva, kindlasti tasuks mõni hea sõber ära rääkida ja koos minna.
Teeme Ära talgupäeva veebilehel on iga talgupaiga kohta kirjas, milliseid töid tehakse, missuguseid töövahendeid on vaja kaasa võtta, kui palju abilisi oodatakse. Enamasti pakutakse talgupaikades töö lõppedes talgusuppi ning paljudes kohtades ka meelelahutust. Samuti leiab talgupäeva veebilehelt lugusid, kuidas tänu eelmistele talgupäevadele on inimesed leidnud endale töö või armastuse.
Hea ilmaga veeta mõnus kevadpäev ja natukene sõpruskonnaga tööd teha, see on suurepärane. Talgupäev pakub hea võimaluse neile, kes pole ammu kodukülas käinud.
Kohtumiseni 5. mail!

pühapäev, 1. aprill 2012

Rae valla ettevõtlikkuse päev Rae Kultuurikeskuses

25. märstil toimus Rae Kultuurikeskuses Rae valla ettevõtlikkuse päev kus Rae valla MTÜ-d ja väikeettevõtjad tutvustasid oma tegemisi ja pkkusid oma kaupa ja teenuseid rahvale nautimiseks.
Aruvalla külavanem Ardi oli kogunud küla pealt kokku ligi poolsada erinevat hoidist, nendele ilusad sildid peale kleepinud ja müütas neid seal inimestele. Soodevahe külavanem Jaanus oli tradistiooniliselt pakkumas oma talu meesaadusi. Lilleoru tublid naised olid laadal oma teesegude, raamatute ja õppevideotega.
Peeter Böcler esindas laadal mitmeid valla MTÜ'sid: Rae Tehnikaspordi Klubi, Rae Tuletõrje- ja Päästeseltsi, Lion's Klubi ja MTÜ-d Vaida Kool. Laadal oli väljapandud palju erinevate seltside ja eraisikute käsitööd.
Aruvalla külavanem Ardi Mitt müütab oma küla taludest kokku kogutud hoidiseid 

Kautjala-Patika Külaselts oli seekord väljas ühe täitsa uue ettevõtmisega - meesansambel MaJaTa, koosseisus Margus Vain, Jaan Elgula ja Taivo Pahmann tutvustasid kitarre mängides ja lauldes külaseltsi koolitust "Muusika ühendab kogukonda", millega on plaanis minna kindlalt ka oma külast väljapoole.

 MaJaTa bänd: paremalt lugedes Margus, Jaan, Taivo

Laadapäeva lõpus toimusid MTÜ-de ümarlaua poolt korraldatud mõttetalgud Rae valla MTÜ-de koostöö paremaks korraldamiseks.  

Vabariigi sünnipäeva tähistamas

Osade Patika küla inimeste ilusaks traditsiooniks on saanud Vabariigi aastapäeva tähistamine Toompeal. Sellel aastal käisime Toompeal juba 4. aastat, "Külavanema vastuvõtu" nime all toimus see sündmus aga teist aastat.
 Pildil meie küla kolmikud koos oma vanema õega. Nid pildistab Jansa.
Pildi autor Regina Lilleorg

Pidulaua pildile on jäänud kaneelirullid ja pannkoogid Korba Mari viineripirukad on juba nahka pistetud.  Pildi autor Regina Lilleorg

Koos teiste eestimaalastega osaleme päiksetõusul algaval pidulikul lipuheiskamise tseremoonial ja peale seda koguneme Toompea lossi põhjaküljel olevale platvormile, kus sööme ühiselt kodust kaasa võetud pidusööke.


Aasta - aastalt on selle ilusa tradistiooniga liitunud üha uusi Patika küla inimesi  ja ka meie sõpru mujalt ümberkaudsetest küladest ja ka Tallinnast. Et lossi põhjaküljel olev platvorm on piisavalt suur, siis mõtlesime, et võiksime kutsuda sinna ka kõiki teisi külaliigutajaid üle Harjumaa.